Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroalal kasvab deflatsioonirisk

30. mai 2009, 15:07

Euroalal maikuus nulli langenud inflatsioon
viitab kasvavale deflatsiooniohule - laastavale hindade ja palkade langusele,
mis võib pidurdada majandusaktiivsuse toibumist, kirjutas Wall Street
Journal.

Euroala riikidest on kuues riigis inflatsioon asendunud hindade langusega. Hispaanias on hinnad langenud juba kolm kuud järjest, maikuus aasta baasil hinnanguliselt 0,8%.

Iirimaal langesid tarbijahinnad aprillis aasta baasil 0,7% ning tööpuuduse kasvades on alanemas ka palgad. Pooled märtsis küsitletud 400 Iirimaal tegutsevast firmast vastasid, et on viimase kuue kuu jooksul palku kärpinud. Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kahanevad Iirimaal palgad tänavu 4,1% ning jätkavad langust ka tuleval aastal.

Euroopa suurimas riigis Saksamaal langesid hinnad mais läinud aasta sama kuuga võrreldes 0,1%.

RBSi ökonomistide hinnangul pole inflatsioon euroala riikides nii madalal tasemel olnud 1953. aastast saadik.

Lühiajalised ja mitte kuigi suured hinnalangused majandust ei kahjusta. Inflatsioon on aga nii aeglaseks jäänud ja majanduslangus sedavõrd sügav, et hindade ja palkade langus riskib kestma jääda pikemaks ajaks, kirjutab WSJ.

Mõned riigid nagu Hispaania ja Iirimaa on deflatsiooniohus euroalale kuulumise tõttu, mis ei võimalda neil valuutat devalveerida – selle asemel peavad langema hinnad ja palgad. „Majanduslikust aspektist on see just see, mida need riigid vajavad (konkurentsivõime vähenemise tõttu – toim.),“ ütles Société Générale ökonomist James Nixon. „See ei muuda asja aga vähem valusaks. Mis see endaga kaasa toob … on pikk periood sissetulekute langust koos tööpuuduse ja vaesuse kasvuga,“ ütles ta.

Deflatsiooni negatiivne mõju firmadele ja tarbijatele avaldub selles, et sissetulekud vähenevad, võlad aga püsivad fikseerituna. Samuti võivad langevad hinnad ajendada ostjaid ostusid veel madalamate hindade lootuses edasi lükkama, mis kokkuvõttes pärsib majanduslikku aktiivsust.

Majanduslanguse sügavust kajastasid ka reedel avaldatud numbrid euroalal väljastatud laenude kohta. Euroopa keskpanga andmeil kasvasid ettevõtetele ja majapidamistele antud laenud aprillis aastatagusega võrreldes 2,4% (märtsis 3,2%), mis on kõige aeglasem tempo 1997. aastast, mil seda statistikat koguma hakati.

„Deflatsioonirisk on reaalne ja see risk kasvab,“ ütles Barclays Capitali ökonomist Julian Callow.

Seda kinnitavad euroala tarbijate inflatsiooniootused, mis langesid maikuus madalaimale tasemele 1990. aastast, mil neid andmeid koostama hakati.

Ka IMF hoiatas aprillis, et nii USA kui Euroopa on silmitsi „mõõduka“ deflatsiooniriskiga. USAs langesid tarbijahinnad aprillis läinud aasta aprilliga võrreldes 0,7%, mis on kõige järsem aastane langus 1955. aasta juunist.

Deflatsiooniga on taas silmitsi ka Jaapan, kus keskpank prognoosib kahel järgneval aastal hindade langust.

Euroopa keskpank kinnitab, et muretsemiseks pole põhjust. „Deflatsiooni tõenäosus … on praegu väga väike,“ ütles reedel üks Euroopa Keskpanga poliitika kujundajatest Mario Draghi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. May 2009, 15:21
Otsi:

Ava täpsem otsing