Terrassi juures eelista kalki lülipuitu

ASi Kestvuspuit direktor Taavi Saar seletas, et tavaline terrassilaud on 21-45 millimeetrit paks ja süvaimmutatud vastavalt klassile HC3 ehk AB. Paadikaide puhul oleks tema sõnul parem HC4- ehk A-klass, kuid need lauad tuleb tootjalt eraldi tellida.

Profiili puhul on levinuimad sile ümardatud nurkade profiil ja sooneline profiil. Viimane on vähem libe, kuid kogub sodi rutem.

Lisaks on olemas ka pruuni immutusega terrassilaudu - see tähendab, et immutusvahendile on lisatud pruuni värvainet ja saadud tavalisest rohelisest lauast erinev toode. "Seni paraku ei ole pruun värv kestev, ta hävineb kiiresti UV-kiirguse mõjul, nagu ka roheline värv," lisas ta. Seetõttu tuleb pleekivaid terrassilaudu iga paari aasta pärast puiduõlidega katta.

Terrassi eluiga on Saare sõnul tavaliselt kümmekond aastat.

Reval Timber OÜ juhataja Raivo Miti seletusel on terrassilauad tavaliste laudadega võrreldes valmistatud enamasti vastupidavamast materjalist, sest need peavad horisontaalasendis taluma igasuguseid ilmastikuolusid. Seepärast on need lauad, kas sügavimmutatud või siis tehtud väga tugevast puuliigist -näiteks lehisest ning eksootilisemast tiigist, ipest jne.

Siiski on Miti sõnul levinuim kodumaine immutatud puit, kuna see on hinnalt kõige soodsam. Puitu immutatakse tööstuslikult vaakumis. Sellest imetakse välja niiskus ja asemele pannakse kemikaal, mis pikendab puidu eluiga.

"Süvaimmutusega tahetakse muuta ehituslikult kõlbmatut puitu keskkonna arvel kõlblikuks," teatas OÜ Frantsiskuse juhataja restauraator Tõnu Parmakson immutuse ülistamise peale pahaselt.

Ümarpalgi ristlõikes keskmise tumedama ja kõvema osa moodustavat lülipuitu on läbi aegade peetud ehituspuidu seisukohalt kõige väärtuslikumaks. Sellest väljapoole jäävat heledamat ja pehmemat osa ehk maltspuitu on traditsiooniliselt vaadeldud pigem paberipuuna.

"Näiteks alamõõduline umbes kümnesentimeetrise läbimõõduga männipalk sobib üleni vaid paberi valmistamiseks," selgitas ta.

Lisaks võib maltspuidust valmistatud laudu kasutada ka sisetöödel näiteks sisevoodrilaudise tegemisel.

Kui vanasti sorteeris talunik või ehitustööline ehituspuitu hoolega ja eritles peamiselt lülipuidust ning maltspuidust seamaterjali, siis tänapäevastele puidu turustajatele heitis Parmakson ikkagi ette maltspuidu müüki kvaliteetse ehituspuidu pähe.

Ümarpalgil on elavad maltspuidu rakud lülipuidu surnud ja sulgunud rakkudest erinevalt avatud. Seega mõjub kümneatmosfäärilise rõhu all autoklaavis toimuv süvaimmutus vaid maltspuidule.

Lisaks annab sellisel immutusmeetodil tema sõnul parimat efekti just kuuse omast pehmem männi maltspuit, mille rakuklapid siis avanevad ja lasevad arseenipõhise immutusvahendi puitu sisse.

Kuna kuuse maltspuidu rakud sulguvad palgi langetamisel, siis oleks vaja sellise puidu tõhusaks immutamiseks rõhku umbes 200 atmosfääri. "Kuid kuusk muutuks nii kõrge rõhu all rabedaks," lisas ta.

"Lülipuitu pole üldse võimalik immutada. Pealegi on surnud ja sulgunud rakkudega lülipuit hallitusele ja seenhaigustele niigi vastupidav," selgitas Parmakson.

Kuna süvaimmutus eeldab kuiva puitu, siis Parmaksoni kinnitusel lastakse selline saematerjal enne autoklaavi suundumist läbi kiirkuivati. Kuid sellisel meetodil muutuvad rakuklapid jäigaks ja jäävad lahti.

Ühelt poolt lasevad sellised poolavatud klapid immutusvahendi sisse. Samas aga jäävad need ka immutatud puidul poolavatuks ka hallitustele ning seenhaigustele.

"Kiirkuivati puit on rabe, see annab pinde," loetles ta kiirelt kuivatatud puidu tunnuseid.