Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Loe võimuerakondade poolt varjatud koalitsioonilepet

01. juuni 2009, 09:40

Äripäev avaldab uue koalitsioonileppe
teksti, mida uut võimuliitu loovad erakonnad ei soovinud veel avalikuks teha,
ent mille riputas oma ajaveebi roheliste fraktsiooni aseesimees Marek
Strandberg.

Koalitsioonileppe tekst:

Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti Reformierakonna
L I I T T A S A K A A L U N I M E L
(TASAKAALU LIIT).

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Reformierakond moodustavad valitsuse olukorras, kus riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja kiiresti astuda rida otsustavaid samme. Sellest tulenevalt oleme koostanud koalitsioonileppe, leppides kokku need vältimatud tegevused ja põhimõtted, mis võimaldavad Eestil jätkata majanduskriisi tingimustes aastatel 2009-2011 konservatiivse eelarvepoliitikaga. Valitsusliit lähtub oma tegevuses kõigi varasemate Eesti valitsuste pikaajalisest eesmärgist säilitada välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevus ning tasakaal majandusarengu ja sotsiaalse turvalisuse vahel.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Reformierakond seavad käesolevat valitsemiskokkulepet sõlmides eesmärgiks:

majandus- ja rahanduskeskonna parandamise, sh euro kasutuselevõtu Eestis;

majanduskriisi mõjude leevendamise ja uute töökohtade loomise;

pikaajaliste eelduste loomise regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud arengu jätkumiseks.


TEGEVUSPROGRAMM 2009-2011

Nende eesmärkide saavutamiseks teostab valitsusliit järgmised kavad:

MAASTRICHTI KRITEERIUMIDE TÄITMINE

Eelarvepoliitika
* esitab Riigikogule 2010. ja 2011. aasta riigieelarved, milles valitsussektori defitsiit ei ületa Maastrichti kriteeriumitega seatud 3% SKPst;
* lähtub 2010. aasta eelarve koostamisel järgmistest põhimõtetest:
- riigilt teenistussuhte või töölepingu alusel palka saavate isikute töötasu ei tõsteta;
- 2009. aasta tasemelt kärbitakse riigi tegevuskulusid täiendavalt 1,4 miljardi krooni võrra;
- tulusid varadelt suurendatakse 2010. aastal vähemalt 2,25 miljardi krooni võrra;
- aktsiiside tõstmisest ja laekumise paranemisest ei planeerita täiendavaid tulusid enam kui 400 miljonit krooni;
- jätkatakse riigikaitse arendamist 10 aastase arengukava alusel, riigikaitsekulud hoitakse SKT suhtes senisel tasemel;
* eelarvetasakaalu kriteeriumi ohtusattumisel peatab rahandusministri ettepanekul viivitamatult kõigi uute kohustuste võtmise avalikule sektorile ning rakendab piirangud väljamaksetele riigikassast;
* täiendava defitsiidi tekkimisel katab selle põhimõttel: ½ kulude täiendava kärpimise ja ½ maksukoormuse täiendava tõusu arvelt;


Riigi kulutuste efektiivistamine ja kontroll
* kaotab hiljemalt 1. juuliks 2009 portfellita (rahvastiku)ministri ametikoha ning liidab säilivad olulised funktsioonid kultuuri-, sotsiaal-, sise- ning haridus- ja teadusministeeriumiga;
* alustab reformi riigihalduse optimeerimiseks, sealhulgas:
- võtab vastu uue avaliku teenistuse seaduse, uue kohtute seaduse ja korrakaitse seaduse;
- jätkab tegevust riigi raamatupidamise- ja tugiteenuste tsentraliseerimisel, ühtse teeninduskeskuse moodustamisel;
- ühtlustab ministeeriumide struktuurid ja kaotab ühe juhtimistasandi;
- vaatab üle kõik täna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt osutatavad avalikud teenused ning kaotab kõik ülemäärased bürokraatlikud nõuded;
* teostab põhjaliku revisjoni riigi sihtasutustest ja riigi poolt asutatud avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ning kujundab nende suhtes ühtse pikaajalise poliitika, mille eesmärk on kattuvate ülesannetega struktuuride liitmine;
* analüüsib (RKAS) riigi valitsusasutuste kinnisvara omamise ja haldamise poliitika põhjendatust ning esitab 1. juuliks 2009 ettepanekud selle reformimiseks kulude kokkuhoiu ja eelarve tasakaalu parandamise eesmärgil;
* võtab 1. jaanuariks 2010 vastu kõrgemate riigiteenijate palgaseaduse, mis sätestab palgalae;


Maksud
* hoidub aastatel 2010-2011 tänaseid ja uusi töökohti ohustavast tööjõumaksude tõstmisest, sh ei tõsta sotsiaalmaksu määra;
* eelarve tasakaalu ohtusattumisel ning tingimusel, et see ei ohusta inflatsioonikriteeriumit kaalub saaste- ja tarbimismaksude tõstmist;
- mh tõstab 1. juulist 2009 käibemaksumäära 20%ni, kuid säilitab erisused 9% tasemel ravimitele ja meditsiiniseadmetele, majutusteenustele, raamatutele, töövihikutele ja perioodilistele väljaannetele;
* lükkab tulumaksumäära langetamise 18%ni, tulumaksuvaba miinimumi tõstmise 2500 kroonini ja tulumaksuvabastuse 1. lapsest jõustumise edasi aastani 2011;
* ei kehtesta 2009-2011 kinnisvaramaksu ega ühtki muud uut maksuliiki; säilitab eluasemelaenude intresside maksuvabastuse enne 1. septembrit 2009 eluaseme laenu võtjatele;
* tugevdab ametkondadevahelist koostööd maksupettuste tõkestamise ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise vältimiseks;


MAJANDUSE ELAVDAMINE

Tööturu paindlikkus
* jõustab 1. juuliks 2009 Töölepinguseaduse muudatused, mille kohaselt koondamise korral on töötuskindlustuse maksimummäär 4,5%, töötasu asendusmäärad 50% ja 40%, vabatahtliku lahkumise korral hüvitisi ei maksta ning koondamise puhul makstakse hüvitisi järgmiselt: alla 5 aastase tööstaaži korral maksab tööandja 1 kuu, 5-10 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ja Töötukassa 1 kuu, 10-20 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ja Töötukassa 2 kuud ning üle 20 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ning Töötukassa 3 kuud töötasu;


Eurotoetused
* teeb kõik endast oleneva Euroopa struktuurifondide raha kasutuselevõtuks täies võimalikus ulatuses kiirendatud korras, sealhulgas lühendab sel eesmärgil riigihangete seaduses menetlustähtaegu. Vaatab 1. juuliks 2009 üle 2007-2013 EL finantsperspektiivi projektid eesmärgiga, et Euroopa vahendid suunatakse esimese prioriteedina majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks;
* võimaldab sildfinantseerimise ja avansilised maksed ka Maaelu arengukavaga seotud meetmetele;


Majanduse tugipakett
* võtab kiiremas korras vastu Ekspordi tagamise seaduse, mis Euroopa Komisjoni kinnitusel vastab riigiabi reeglitele ning ei halvenda avaliku sektori tasakaalu; tagab riikliku ekspordikrediidi ka toiduainetööstusega tegelevatele ettevõtetele;
* võtab vastu ekspordi- ja välisinvesteeringute tegevuskava;
* töötab välja paindliku toetuspaketi suurte investeeringute Eestisse meelitamiseks luues täiendavaid eeliseid selliste tootmisüksuste rajajatele, kes hakkavad tellima allhanget suurel määral Eesti ettevõtetelt;
* tõstab EASi alustava ettevõtte starditoetuse ühe ettevõtte kohta 100 000 kroonini;
* loob koolitusosaku mikro- ja väikeettevõtete töötajate koolitamise soodustamiseks;
* jätkab tööd ökoloogilise maksureformi läbiviimisel;
* panustab majandusdiplomaatiasse ja Eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamisse maailmas, parandab EASi välisesinduste ja saatkondade koostööd;


Energiasektori konkurentsivõime suurendamine
* alustab tuumajaama rajamise ettevalmistustega ja võtab 2011. aastal vastu tuumajaama ehitamist reguleeriva seadusandluse;
* alustab Eesti ja Soome vahelise teise elektrikaabli Estlink 2 ehitust;
* avab 2010. aastal elektrituru 35% ulatuses, loob vajaliku regulatsioonid turu avamiseks 100% ulatuses;
* eraldab OÜ Põhivõrk kui loomuliku monopoli Eesti Energia kui kontserni koosseisust 2010. aasta esimesel poolaastal;
* loob võimaluse Eesti energiajulgeoleku tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks Eesti Energia poolt täiendavate vahendite kaasamise teel Eesti Energia aktsiakapitali;
* suurendab investeeringuid taastuvenergeetika arendamiseks ja laiendab taastuvenergia turutoetuste saajate ringi;


Õiguskeskonna parandamine ettevõtluse hõlbustamiseks
* kaotab omakapitali nõude osaühingute loomiseks ja lihtsustab aruandlust väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele;
* võtab 15. oktoobriks 2009 vastu hoiu-laenuühistute seaduse;
* lihtsustab seadusandlust, sealhulgas järgmistes valdkondades: keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus, sotsiaalõigus;
* vähendab ettevõtete tegevuseks vajalike tegevuslubade ja litsentside arvu ja lihtsustab nende väljastamist;
* võtab kiiremas korras vastu seadusemuudatused, mis loovad õigusliku aluse avamerre ehitamiseks;
* võtab vastu uue Kohtutäituri seaduse;
* tugevdab oluliselt Eesti politsei võimekust võidelda korruptsiooniga, suunates selleks seesmiselt ümber täiendavaid vahendeid eriasjade prokuröride ja uurijate spetsialiseerumiseks korruptsioonile; võtab vastu uue Korruptsioonivastase seaduse ning tugevdab järelvalvet õiguskaitseorganite tegevuse üle;


Haridus, teadus- ja arendustegevus
* suurendab 2011. aastaks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kaks korda võrreldes 2007. aastaga;
* viib ettevõtlusõpe valikainena sisse gümnaasiumide õppekavadesse;
* arendab programmi välismaal õppivate noorte ja kvalifitseeritud töötajate Eestisse tagasi toomiseks;
* uuendab olemasoleva eelarve raames õppetoetuste süsteemi, muutes selle enam vajadusepõhiseks;
* viib ellu haridusreformi, mille eesmärk on põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavade uuendamine, gümnaasiumi ja põhikooli eraldamine, gümnaasiumite võrgu korrastamine ning usaldusväärse kutsenõustamise tagamine kõigile põhikooli lõpuastme õpilastele; selleks võtab läbiräägitult omavalitsusliitudega 1. novembriks 2009 vastu Põhikooli- ja Gümnaasiumi seaduse;


Infrastruktuur
* suurendab investeeringuid transpordiinfrastruktuuri arendamiseks;
* alustab kiirendatud korras üle 100 miljoni kroonist investeeringut eeldavate turismi- ja kultuuriobjektide ehitamist ja renoveerimist (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna Teletorn, Teaduskeskus AHHAA);
* arendab välja kogu Eestit katva kiire interneti võrgustiku maapiirkondade elanikkonnale ning ettevõtlusele vajalike teenuste loomiseks ja pakkumiseks;


Riigi tegevuseks mittevajaliku vara suunamine tsiviilkäibesse

* müüb veel 2009. aastal avalikul enampakkumisel maareformi käigus erastatud maade järelmaksuportfelli;
* võtab 1. juuliks 2009 vastu seadusemuudatused, mis lubavad müüa riigi tegevuseks mittevajalikku reformimata riigimaad (välja arvatud reformimata metsamaad) ja kinnisvara avalikel enampakkumistel keskmise- ja suuremahuliste maa- ning kinnisvara portfellidena tingimusel, et piirnevate kinnistute omanikel on turutingimustel eelisostuõigus;
* müüb võimalusel rahvusvahelisel turul koheselt Eestile mittevajalikud AAU kvoodid (Kyoto kvoodid);
* vähendab riigile mitteomase tegevuse (ettevõtluse) osakaalu ning kaalub riigile kuuluvate äriühingute Eesti Loto, Eesti Lootsi, Eesti Posti, Sotsiaalhoolekanne, Tallinna Lennujaam jt sarnaste ettevõtete või nende opereerimisõiguse müüki avalikul enampakkumisel ning RKASi viimist börsile;
* ei erasta Eesti Energiat, Tallinna Sadamat ega Eesti Raudteed;


Maksud
* võtab 2009. aasta jooksul vastu seadused, mis sätestavad üksikisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastuse 1. jaanuarist 2010;
* vabastab tööga seotud tasemekoolituse erisoodustusmaksust;
* kehtestab sotsiaalmaksu ülempiiri töötasule, mis ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu ja jõustab need aastast 1. jaanuarist 2012;
* kaalub turismi mitmekesistamiseks tax free piirmäära 500 krooni rakendamist aastast 2012;

REGIONAALNE JA SOTSIAALNE TASAKAALUSTAMINE NING MAJANDUSKRIISI MÕJUDE LEEVENDAMINE


Majanduslanguse pehmendamine, sh ümberõpe
* teeb tööturuameti teenused reaalajas internetis kättesaadavaks;
* käivitab alates 1. juulist 2009 individuaalsete koolituskaartide süsteemi, mis võimaldab töötutel paindlikult leida endale sobivaid koolitusi ja nendes osaleda;
* lihtsustab oluliselt tööturukoolituste ja täiendõppe tellimise süsteemi ja loob võimalused töötute koolitamiseks kutsekoolides;
* paremate võimaluste loomiseks haridustee lõpetamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel parandab töötuks registreerunud inimeste juurdepääsu tasemeõppele
* laiendab täiskasvanuhariduse riiklikku koolitustellimust ka kõrgkoolidele;
* edendab keeleõpet, mis võimaldaks inimestel omandada töö leidmiseks vajalik keeleoskus, pöörates erilist tähelepanu programmile „Eesti keel tasuta“;
* laiendab tööpraktika võimalusi noortele;


Eelarvepoliitilised valikud
* ei vähenda võimalike eelarvekärbete korral põllumajandustoetusi ning ei muuda kütuse erimärgistamise põhimõtteid; jätkab Eesti Toidu programmi;
* ei vähenda võimalike eelarvekärbete korral kohalike omavalitsuste tulubaasi, suurendab 2009. aastal tasandusfondi 50 miljoni krooni võrra ja 2010. aastal 100 miljoni krooni võrra; teede investeeringute jaotamisel arvestatakse ka kohalike omavalitsuste vajadusi;
* seob ühistranspordi dotatsioonide muutumise peamiste sisendite hinnamuutustega ning ei vähenda 2010. aasta riigieelarves ühistranspordi teenuseid;
* võtab 15.oktoobriks 2009 vastu monopolide ohjamise seaduspaketi;
* korrastab erisused saarte elanike paremaks transpordialaseks teenindamiseks;
* Eesti majanduse pikaajalise arengu tagamiseks ei vähenda hariduskulude osakaalu riigieelarves;
* ei kärbi represseeritute toetusi ja võtab vastu parlamendi deklaratsiooni vabadusvõitlejate tunnustamise kohta;
* ei vähenda pensione.

Tallinnas, 28. mail 2009

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. June 2009, 18:15
Otsi:

Ava täpsem otsing