Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksulagi hea homsele mõeldes
Kolme potentsiaalse koalitsioonipartneri veel allkirjastamata koalitsioonilepet lugedes oli Äripäev meeldivalt üllatunud - üleüldises kärpimistuhinas ja paaniliselt riigile suuremaid tulusid juba vaata et kõigi maksude tõstmise ja uute maksude kehtestamise juttude taustal seisis ses dokumendis hoopis paar edumeelset ideed.
Üks on eraisikute väärtpaberitehingute tulumaksuvabastus, mis kaotab investorite ebavõrdse kohtlemise. Teine sotsiaalmaksule lae kehtestamine, mis mõjutaks positiivselt meie ja riigi tulusid tulevikus.
Ettevõtjad on umbusklikud ja arvavad, et oleme selle ideega hiljaks jäänud. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis pidas seda valimistrikiks. Seega on sotsmaksulae praegu eesmärgiks seadmine ka omamoodi julgustükk - lubadusi enam eriti ei usuta. Ja selle teostamine on veel keerulisem kui aasta tagasi, kui idee käis välja töögrupp Tark Eesti.
Maksulae idee tulised vastased olid siis sotsiaaldemokraadid, keskerakondlased ja ametiühingud. Nende kaks põhiargumenti sisalduvad sotsiaaldemokraat Eiki Nestori 11. novembri Äripäevas püstitatud küsimustes - kas solidaarsusel ravikindlustuse mõttes saab olla lage ja miks peaks madalamat palka maksvad ettevõtted kandma suuremat koormat ravikindlustuses.
Majanduse seis on praegu troostitum kui siis ning idee taas kõneks võtmine võib tunduda selle vastastele veel suurema ketserlusena. Sotsiaalmaksu laekus nelja kuuga 11% vähem kui mullu sama ajaga, riik peatas maksed II pensionisambasse ja ravirahaga on kitsas.
Ent järjest suurem omavastutus ravikindlustuses, samuti eraravikindlustuse osakaalu suurenemine on meie paratamatu tulevik, nagu ka väiksem solidaarse samba pension, mida täiendab II ja osal ka III sammas.
Asi pole ainult majanduslangusega võitluses ega välisspetsialistide ja investeeringute Eestisse toomises - kuigi ka see on väga oluline -, vaid Eesti targaks muutmises. Sest see jätaks koju rohkem ka meie omi helgeid päid, vähendaks ettevõtjate tööjõukulusid, ergutaks neid tööjõumahukat majandust pöörama teadmistepõhisemaks ja tootlikumaks ning looma rohkem kõrgepalgalisi kohti.
Ei võida ainult välisspetsialistid, vaid kõik meie nn tarkade teenuste osutajad: advokaadid, arstid, IT-spetsialistid, insenerid, arhitektid jt. Väheneks tulude peitmine, nn OÜ-skeemide kasutamine. Sealtkaudu tuleb riigieelarvesse tagasi raha, mida oponendid kardavad idee ellurakendamisega kaotada.
Kui uus valitsusliit tahab kärpimiste kõrval ka majanduskasvuga tegelema hakata, asub ta kohe tegema ettevalmistusi maksulae kehtestamiseks. Mida kiiremini muudatus jõustub, seda kiiremini see mõjuma hakkab. Ettevõtjate usaldus tuleb ka tagasi võita.
Autor: ÄP