USAs paisub võlakirjamull

Kalev Kallemets 02. juuni 2009, 00:00

USAs on kiirelt kasvanud uus ja võimas mull valitsuse võlakirjade turul. Iseenesest on loogiline, et aktsiaturu languse faasis liigub kapital turvalisust otsides võlakirjadesse, kuid praegune olukord on pretsedenditu. 10aastaste võlakirjade tootlus langes kriisieelselt 4%-lt 2,54%-le. Samal ajal dollari väärtus kasvas tugevalt (USA investorid on kapitali välisturgudelt tagasi toonud). See on seni tõstnud USA võlakirjade atraktiivsust. Suurim USA võlakirjade omanik 4,8 triljoni dollariga ja suurim ostja on USA Föderaalreserv. George Soros näeb ohtu, et võlakirjaturg "võib käest minna".

Hiljuti teavitas Fed otsusest osta veel 300 miljardi eest valitsuse võlakirju. Kuid Fed ei tooda erinevalt Hiinast miljoneid autosid ega särke, st reaalseid kaupu, millega võlakirjade eest maksta. Tehniliselt ta lihtsalt suurendab enda bilanssi, kirjutades sinna uued numbrid. Kui rahamass suureneb, aga kaupade maht majanduses mitte, langeb rahaühiku väärtus. Lisaks raha trükkimisele suurendab Fed raha pakkumist olematu üleöölaenude intressimääraga. Triljonid dollarid hävisid kinnisvara- ja aktsiahindade langusega, ent kõrge inflatsioon on tõenäoline. Sellele viitas ka Warren Buffett.

Föderaalvalitsuse eelarvedefitsiidiks peaks tänavu kujunema 2 triljonit dollarit ehk 13% SKPst, kuid maksulaekumised on nii halvad, et defitsiit võib tulla suurem. Defitsiiti rahastatakse võlakirjadega ja on loogiline, et kui midagi pakutakse väga palju, ei pruugi nõudlus nii suur olla - pakutava kauba hind langeb. Lisaks jääb üle 60% võlakirjade tähtaeg alla viie aasta ehk need tuleb lähiaastail ümber finantseerida uute võlakirjade müügiga.

Kui inflatsiooni või selle riski ja likviidsuse puuduse tõttu intressid hakkavad oluliselt tõusma ja USA võlakirju ei õnnestu lihtsalt müüa, on käes tõeline kriis - kõrged intressid, kõrge inflatsioon, suur töötus, riiklikud hinnakontrollid, dollari odavnemine ja USA poliitiline langus.

Mis juhtub, kui USA valitsusvõlakirja mull lõhkeb? Esiteks tõstab see Fedi jaoks kontrollimatult intressimäärasid. Makstes ise oluliselt kõrgemat intressi enda laenude pealt, laenab Fed välja pretsedenditult madala 0 ja 0,5 protsendiga. Enda bilanssi suurendades muudab Fed olukorra veel hullemaks.

Ainus poliitika, millega Fed saab päästa dollari, on tõsine intresside tõstmine. Ent väga kõrge intressimääraga kasvavad plahvatuslikult laenude intressikulud (need on juba umbes 400 miljardit aastas, kümnendik eelarvest). Valitsuse välisvõlg on 3,2 triljonit, kuid maailmas hakkab raha otsa saama USA defitsiidi finantseerimiseks. Hiina valuutareserv on 2 triljonit - sama suur kui USA eelarvedefitsiit - ja suur osa sellest on juba paigutatud USA võlakirjadesse.

Loomulikult tähendavad kõrgemad intressid kõrgemaid kulusid ka USA niigi pinges kodulaenude omanikele, järgmine kinnisvara väärtuse langemise laine on tulemas. Praegugi on raske näha, kuidas USA juhtivad pangad saavad lähiaastail pankrotti vältida, kuid võlakirjamulli lõhkedes oleks nii JPMorgani, Wells Fargo, Citibanki kui ka Bank of America pankrot kindel. Kahe nädalaga on 10aastaste võlakirjade tootlused tõusnud 3,74%-le. Dollari väärtuse kahanemise tõttu jätkab tootlus pidurdamatut tõusu.

Kahtlemata vähendab dollari väärtuse langus ja USA majanduslik nõrgenemine eksporti USAsse. Kahju kannatavad USA võlakirjadesse investeerinud pensionifondid. Näib, et võlakirjade ja dollari kollapsit ei hoia ära miski. Mõistlik oleks väljuda dollaripositsioonidest ja arvestades enamiku euroriikide suurt eelarvedefitsiiti eelistada ka eurole lähiaastail kulda.

Me peame endale selgeks tegema, et riiklik raha pakkumise planeerimine ja kujundamine on sama rumal kui riiklik vorstitootmine, kuid kordi hukatuslikum. Riigi sekkumine majandusse on otseselt kriiside põhjus ning neid süvendav.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing