Viking Line'il sai merel täis esimene poolsada

Firma asedirektori Boris Ekmani sõnul on järgmised uuendused plaanis Turu-Stockholmi liinil, kus seilab pearivaali Tallinki Galaxy.

Tallinn-Helsingi liinil on meil aasta sõitnud uus alus XPRS, Hispaanias on ehitamisel uus laev ja firma juhatus arutab tonnaaži uuendamist Turu ja Stockholmi vahelisel liinil. Me ei istu käed rüpes.

Mis puutub reisijate muutuvaid vajadusi, siis ühelt poolt tuleb arvestada demograafiliste muutustega - Soomes ja Rootsis suurenb lähiaastatel oluliselt pensionäride hulk. Samuti on Läänemerel järjest rohkem reisijaid väljastpoolt Põhjalat - praegu on neid juba ligi miljon aastas. Eriti kiiresti kasvab vene turistide osakaal - koos Tallink Siljaga on nende hulk kasvanud aastas poolele miljonile.

Kui võtta arvesse kiirete ühendusteede valmimist Soome ja Venemaa vahel, siis näeme, et Venemaa turg nihkub meie sadamatele järjest lähemale.

Arvan, et Vikingi ja Tallinki kõrval on ruumi vähemalt ühele kiirlaevaliinile nagu Linda Line. Küsimus on, kuivõrd hästi on võimalik vastu pidada ainult kaubavedudele orienteerudes. Tallinki tugevaks eeliseks on jätkuvalt madalad tööjõukulud.

Varem olid nende kulud poole madalamad. Nüüd vähendab majanduskriis ametiühingute survejõudu. Meil on päris raske konkureerida.

Jah, enne oli kurss 9,5 Rootsi krooni eurost, nüüd tõstsime selle 10,2 kroonile. Praegu on kroon nõrgem, kuid peame olema ettevaatlikud, et hinnad Rootsi kliendi jaoks liiga kõrgeks ei läheks. Kui midagi dramaatilist ei juhtu ja kroon ei nõrgene 11 kroonile eurost, siis peaks see kurss suveks kehtima jääma.

Poole aastaga umbes 8 miljonit eurot.

Selge, et Galaxy tulek viis kliente. Samas tuleb läinud aasta asemel tulemusi võrrelda pigem 2007. aastaga - mullu saime kasu Tallinki probleemidest uue broneerimissüsteemiga. Saime omale palju gruppe ja konverentsituriste, kes broneerivad reisi pikalt ette. Olukord on üsna tasavägine, aprillis oli meil ligi 10 000 reisijat rohkem. Hinnakonkurents on terav. Samas ei näe me vajadust erimeetmeteks - täituvus on ligi 90%, ehkki jah, hinnamehhanismide abiga.

Umbes 25 protsenti. See on hea number, kui arvestada, et meil on päevas vaid neli reisi ja Tallinkil 12. Meil on veidi teine kontseptsioon - rohkem lõbureisijaid. Tallinkil on rohkem liinireisijad. Pardal kulutatakse meil inimese kohta rohkem. Aastaga on XPRS vedanud ligi 1,5 miljonit reisijat. See on väga hea. Ka veoste hulk on kasvanud.

Ütleme nii, et tuleb tunda klientide kliente. 1990. aastatel, kui Soomes oli suur kriis, siis oli meil väga palju suuri kliente ja sellest suured kaotused. Nüüd on meie veosed esimesel poolaastal kasvanud, klientide struktuur on teine.

Arvan, et langus on põhja jõudnud. Ehitusmaterjalide ja sisustuskaupade osa kukkus ära, kuid esmatarbekaupu ja toiduaineid tuleb vedada.

Kruiisid on tegelikult puhkuseäri. Soome lama ajal, kui riigis oli 400 000 töötut, mindi abiraha eest vahelduseks kruiisile. Veosed ja konverentsiturism vähenes, kuid üldiselt kannatasid laevafirmad kriisist mõõdukalt. Praegu on samad trendid. Selles mõttes on see haru õnnelikus seisus.

Mõõdukalt. Soome ja Rootsi vahel on seis stabiilne. Vähenemine on tulnud Rootsi krooni odavnemisest, mahud on samad. Soome tõstab sügisest alkoholiaktsiisi, see on meile kasuks.

Tulevaks aastaks arvestame Tallinna-Helsingi liinil väikese kasvuga, tänavu võib tulla väike langus või muutusteta seis.

Talvel oli väga terav konkurents nii Helsingi-Tallinna kui ka Turu-Stockholmi liinil. Tallink tahab kassavoogu, siis on vaja, et reisijate arv oleks suurem. Suveks annab hinnasurve ehk mõnevõrra järele - konkurents on hõredamaks jäänud. Eks järgmisel talvel paistab, mis saab.

Ei. Ma ei usu, et näiteks Riia liin ära tasuks. Pole nii palju erinevaid segmente, mis üksteist täiendades tagaks liini tulususe. Ma ei näe siin suurt potentsiaali ega võimalust isegi jooksvaid kulusid katta.