Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtjad: sotsiaalmaksu lagi ei päästa majandust

02. juuni 2009, 09:35

Ettevõtjate sõnul on koalitsioonileppesse
kirjutatud idee kehtestada sotsiaalmaksule lagi 2012. aastal lootusetult hiljaks
jäänud ega kaalu üles teisi maksutõuse.

"Osaliselt on ju tore tõdeda, et see eesmärk on mingil moel saavutatud," nentis töögrupi Tark Eesti ja tarkvarafirma Helmes juht Jaan Pillesaar, kommenteerides sündiva koalitsiooni lubadust kehtestada töötasule sotsiaalmaksu ülempiir.

Paraku pole sellest aga tema sõnul eriti kasu, sest jääb liiga kaugesse tulevikku.

Positiivsed muutused tulevad alles 2016. aastal

Pillesaare sõnul taandub kõik loogikale - riigikassa saab täituda vaid siis, kui Eesti eksport oluliselt suureneb, riik muutub taas atraktiivseks väliskapitalile ning atraktiivseks just töö tegemise riigina.

"Selleks, et struktuurimuutused saaksid toimuda, kulub paar aastat. Kui selleks hakatakse alles 2012 esimesi samme tegema ning esimesed muutused hakkavad toimuma ehk 2016. aastaks, on see selgelt liiga kauge tulevik," oli Pillesaar idee ajastuse suhtes kriitiline. Ka võiks lagi tema hinnangul olla madalam, et sellest ka kasu oleks, aga alustuseks ja paberile panduna on hea seegi, lisas ta.

Skeptilisust ei varjanud ka Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis. "Idee on ju tore ja õige, aga ma kahtlen, kas see on teostatav. Kõigepealt peaks analüüsima, mida see kehvade sotsiaalmaksulaekumiste juures kaasa toob," viitas ta võimalikule kitsaskohale.

Maksulaekumise auk tuleb millegi abil katta

Kriisi sõnul tuleb valitsusel siis paralleelselt välja tulla kulude vähendamise plaaniga, mis hõlmaks pensione ja ravikindlustust, sest tekkiv auk maksulaekumises tuleb kuidagi katta.

"Vastasel juhul jääb see pelgalt valimislubaduseks ja pigem ongi tegemist järgmiste valimiste teemaga. Kas see üldse realiseerub, on nii pika aja peale juba väga raske öelda," nentis Kriis.

Otsus tõsta tulumaksu asemel käibemaksu tekitab Kriisi sõnul ettevõtjatele rohkem muret kui sotsiaalmaksu lae küsimus. "Tegime ettevõtjate hulgas küsitluse ja nad ütlevad, et tööjõukulud nii suur probleem polegi kui just valitsuse majanduspoliitika tervikuna. Kaheprotsendiline käibemaksu tõus omab majandusele selget negatiivset mõju, mis kaalub üles võimalikud lubadused sotsmaksu lae suhtes," nentis Kriis.

Pillesaar märkis, et lugedes koalitsioonilepingu teksti, jääb mulje, et valitsus tahab vaid makse tõsta. Põhimõtteliselt on tarbimismaksude tõstmine tema sõnul mõistlik, kuigi praeguses olukorras ei kannataks eriti ühtegi neist enam kergitada.

"Aktsepteeritav oleks, kui riik tõstaks näiteks tarbimis- ja ressursimakse ning kärbiks paralleelselt tööjõumakse, et inimesed saaksid rohkem raha kätte ja viiksid selle poodi, et majandus saaks toimida," lisas ta, viidates sellele, et Eestis toimib praegu 25-30 protsendi ulatuses varimajandus, mis on suures osas tingitud mõistusevastaselt kõrgest tööjõu maksustamisest. "Pigem eelistatakse maksuametit petta kui tulusid deklareerida, sest muidu lähed lihtsalt pankrotti," rääkis Pillesaar.

Riik ei taha teistega solidaarne olla

Maksude tõstmise asemel peaks riik Pillesaare sõnul hoopis kriitilisemalt oma kulutusi vaatama. "Valitsus üritab meil deflatsiooni korraldada nii, et ettevõtted peavad tugevalt kokku tõmbama, aga valitsus teeb seda vaid poole võrra ja teine pool eelarve puudujäägist üritatakse maksutõusudega kokku koguda, mis on täiesti pretsedenditu käitumine, kui vaadata, mida teised riigid teevad," polnud Pillesaar rahul.

"Ei ole mõeldav, et riik on ainuke majandusüksus Eesti Vabariigi territooriumil, kes oma tulusid maksutõusuga suurendab, samal ajal kui kodanike ja ettevõtete tulud vähenevad. Ükski ettevõte praegu ju hindu ei tõsta, aga riik seda teeb," ütles Pillesaar, kelle sõnul on igati arusaadav, et see pole ei õiglane ega ka jätkusuutlik.


Kommentaar
Heido Vitsur

Arengufondi majandusekspert

Võib-olla on sotsiaalmaksule kolmekordse keskmise töötasu juurde lae kehtestamine õige, kuid arvestades pensionikassa ja eelarve olukorda, pole näha, kuidas seda teha saaks. Ka on 2012. aasta hilja. Meil on kriisist väljumise paketti vaja kohe ja ilma struktuurseid reforme alustamata ei tee me mitte midagi olulist ära. Niisama edasi nokitsedes, natuke siia-sinna muutes me sellest kriisist võitjatena välja tulla ei saa. Disproportsioonid on selleks liiga suured ja defitsiidid liiga ähvardavad.


Taust

* Reformierakond, IRL ja Rahvaliit kirjutasid loodava koalitsiooni leppese lubaduse kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir töötasule, mis ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu, ja jõustada see 1. jaanuaril 2012.
* Eelmise aasta septembris toimunud konverentsil "Äriplaan 2009" esinenud valitsusjuht Andrus Ansip esitles seda ideed kui üht võimalust majanduslangusega võidelda.
* Peaministri hinnangul peaks maksustatama sotsiaalmaksuga aastatulu veerand miljoni kroonini.
* Samasugune ettepanek ja ka sama suur palgasumma leidub töögrupi Tark Eesti eelmise suve hakul esitletud majanduse päästmise programmis.

Ettepanek

* Targa Eesti ettepanek Luua Eestisse rohkem kõrgepalgalisi töökohti. Selleks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir - maksu ei võeta sellelt palga osalt, mis ületab umbes 250 000 krooni aastas.

* veerand miljoni krooni suuruse brutopalga saaja maksab aastas makse (kr): sotsiaalmaks 82 500
* tulumaks 45 465
* töötukindlustusmaks (0,9%) 2 250
* kokku 130 215

Kes on kes

* Tark Eesti Poliitikutele mitmeid ettepanekuid teinud ettevõtjate grupi eestvedajad on investeerimispankur Kristel Kivinurm-Priisalm, IT-ettevõtja Jaan Pillesaar ning kinnisvaraärist tuntud Viljar Arakas.
* Töörühma kuuluvad ka Kaido Kaljulaid (KIT Finance), Ranno Tingas (Ernst Young), Kaidi Ruusalepp (Nasdaq OMX), Ege Metsandi (Trigon Capital), Aku Sorainen (Sorainen Law Offices), Ville Jehe (Delfi), Mihkel Torim (Swedbank)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. June 2009, 11:51
Otsi:

Ava täpsem otsing