Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Finantsröntgen paljastab võlgniku

02. juuni 2009, 06:45

Ettevõtjad on kahe tule vahel - ühelt poolt
tähendab iga saadud tellimus elujõudu, teisalt võib liigne risk või teadmatus
tuua võlaringi ja anda surmahoobi.

SEB Tallinna äriklientide osakonna juhataja Jaanus Kaik ütles, et üldjuhul on halvenenud finantsseis juba ette näha. "See ei pruugi kajastuda kellelegi võlgu jäämises, aga halvenenud finantsnäitajatest on trend kindlasti varakult näha," rääkis Kaik. Ta ütles, et esimeste ohumärkide ilmnemisel võtab kliendihaldur kohe kliendiga ühendust, sest eesmärk on leida kiireid lahendusi.

"Kui lasta probleemil süveneda, siis hiljem ei pruugi olla enam võimalust ettevõtet aidata. Maksepuhkusest või graafiku leevendamisest on kasu nii kaua, kuni ettevõte toimib. Kui ollakse pankroti äärel, siis ei muudaks see enam midagi," nentis ta.

Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul ei pruugi ettevõtted, kelle finantsseis kehvemaks läheb, kohe siiski võlgu jääda. Eelkõige on tema sõnul keeruline küsimus, kuidas eristada pikaajalise maksejõuetusega kliente lühiajalise maksejõuetusega klientidest.

Allakäigutrepil olev ettevõte püsima ei jää
"Üldine reegel on, et kui ettevõttel on palju varasid ja kui isikute maksekäitumine on väga pika aja jooksul äärmiselt hea, siis on tõenäosus, et ettevõtte maksejõuetuse probleem saab pikaajaliseks, väike. Risk, et ettevõte satub pikaajalisse maksejõuetusse, on kõrgem juhul, kui ettevõttel on vähe varasid ja juhatusel on kalduvus vana ettevõte pankrotti saata ja uus teha," ütles Jäger.

Krediidiinfos tehakse nädala jooksul ligi 200 000 päringut. "Kontrollide arv kasvab, samas müükide arv kahaneb ehk krediidiportfellid ja klientide nimekirjad lühenevad, mistõttu on ka ettevõtteid vähem," ütles Jäger. Põhilised näitajad on parooli all: arvestuslik krediidilimiit ning pika- ja lühiajalise maksejõuetuse tekkimise tõenäosus.

"Headel aegadel võis firmal tekkida lühiajaline maksehäire, kuid 80-90 protsendil juhtudest elas ta võlaperioodi üle ja tuli mängu tagasi. Nüüd on olukord totaalselt erinev. Kui kellelgi läheb kehvasti, siis tõenäosus, et ettevõte jälle rajale tuleb, on väike," rääkis Jäger.

"Kui varem võis kehva ärimudeliga firma kaua vinduda ja end kokku võttes isegi edukaks saada, siis nüüd tuleb põhjalikult ärimudelit muuta. Langeva majanduse korral tuleb krediidijuhtimise kvaliteet ettevõttes hästi välja ja on vähe tõenäoline, et allakäigutrepil olev firma finantsiliselt heaks saaks," lisas ta.

Rödl Partner Audit vannutatud audiitor Mart Nõmper soovitab esimesena kontrollida äripartneri maksehäireid Krediidiinfo tasuta maksehäirete raportist, seejärel võtta äriregistrist tasuta äripartneri B-kaart ning teha internetis päringud nii firma kui ka juhatuse liikmete nimega. "Kui tegu on tuntud petturiga, siis on seda kindlasti ka internetist näha," ütles ta.

Seejärel soovitab ta vaadata äriregistrist tasuta menetlusteavet, kust on näiteks näha, kas ettevõte on õigeks ajaks esitanud äriregistrile oma raamatupidamise aastaaruande.

Päästavad ettemaks ja kohene tasumine
"Suured võlgnevused, negatiivne tagasiside internetist ning esitamata või puudustega majandusaasta aruanne on kindlasti signaalid, mille puhul tuleks tõsiselt kaaluda, kas ja kui pikka makseaega sellisele kliendile võimaldada. Äri saab teha ka liigseid riske võtmata ja selliste klientide puhul oleks maksetingimusteks ettemaks ning kohene tasumine kauba või teenuse kättesaamisel," rääkis Nõmper.

"Raha laekumata jäämise riski aitab maandada igale kliendile võlalimiidi kehtestamine ning selle perioodiline ülevaatamine. Selleks tuleks kindla perioodilisusega küsida finantsandmeid kõikidelt klientidelt, kes soovivad makseaega. Mida värskem bilanss ja kasumiaruanne küsimise peale saadetakse, seda suurema tõenäosusega on tegu tõsiseltvõetava partneriga. Kui finantsseisu avaldamisest keeldutakse või saadetakse väga vana finantsseis, siis on selleks eeldatavasti ka põhjus, millest tuleks teha omad järeldused!"

"Kõige lihtsamalt seatav tagatis on isiklik garantii, mille seadmisega ei kaasne ka rahalisi kulutusi. Kui äripartner on kindel, et suudab oma firmale võetud kohustusi täita, siis ei tohiks ta ka keelduda oma firma kohustuste tagamisest. Kui ta aga ei soovi ennast isiklikult firma kohustustega siduda, siis järelikult ei usu ta 100 protsenti firma võimesse võetud kohustusi täita, ning miks peaksite siis teie tahtma sellisele kliendile võlausaldajaks hakata?"

Nõmper selgitas, et saanud äripartneri finantsseisu, on kõige olulisem ja lihtsam vaadata seda, kas ettevõtte lühiajalised kohustused ei ületa käibevara.

"Kui lühiajalised kohustused ületavad käibevara, siis järelikult aasta jooksul peab ettevõte rohkem raha ära maksma, kui tal likviidset vara on. Muidugi võib selle puudujäägi katta äritegevusest saadava rahavooga, võlakohustuste refinantseerimise või muude meetoditega, kuid see on juba sõltuv tuleviku sündmustest ega pruugi realiseeruda plaanitud kujul," selgitas ta. Lisaks tuleb Nõmperi sõnul vaadata käibevarade koosseisu.

"Kui käibevarast moodustavad valdava osa varud ja ostjatelt laekumata arved ning need suurenevad, kuigi käive kahaneb, siis järelikult ei suuda ettevõte oma ostjatelt raha kätte saada, ei suuda ka oma tooteid maha müüa ning on sattumas likviidsusraskustesse," ütles ta.

ASi Toode müügijuht Erki Loigom tõdeb, et teeb esimese taustauuringu Krediidiinfos.

"Kui seal on punane rida ja riigile ollakse võlgu, on see ohumärk ja ainus võimalus on ettemaks," nentis ta.

"Maksmisega viivitusi tuleb firmadel järjest enam ette. Kui seda kummi ise lõdvana edasi hoida, oleks asi praeguseks tuksis. Inkassofirmadega pole tegelenud, kuid kohtutäiturini on asjad küll läinud," ütles ta.

Müügijuht: ettemaksuta enam ei riski
Loigomi sõnul on nende äri aastaid käinud ettemaksu- ja projektipõhiselt, kuid aasta või kaks tagasi sai rohkem riske võetud. "Nüüd loobume ohumärgi puhul tehingust, eriti suures ehituses," rääkis Loigom.

EIB Elektri üks omanikke Juhan Toodo ütles, et nende sektor on väike ja päris "mees metsast" juhtumeid on vähe. "Kasutame ettemaksu, vaatame Krediidiinfot, kuid kõige parema teabe saab siiski lähikondsetelt ja tuttavatelt," ütles ta.

Mida jälgib pank laenu võtnud ettevõtte puhul?

Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Artjom Sokolov:

1. Käibe langus võrreldes teiste sama sektori ettevõtetega

2. EBITDA – tegevuskasum enne amortisatsiooni. Kas ettevõte on suuteline säilitama kasumi langeva käibe puhul. Otsekulud ja püsikulud peab ettevõte suutma tuua allapoole.

Ei saa eeldada, et kasum ja kasumimarginaal jäävad samaks. Pigem vaatame siin sama valdkonna ettevõtteid. Kui näiteks transpordivaldkonnas näeme, et ühel ettevõttel on asi kaks korda halvemaks läinud, kui teistel, tekib küsimus – kas ettevõte on võimeline sellest välja tulema?

3. Omakapitali osakaalu langus. Varade ümberhindlus.

Pigem vaatame täna seda, kui palju ettevõtja on reaalselt raha aegade jooksul ärisse pannud ja kasumit sinna jätnud. Varade ümberhindamine on suhteliselt õhk.

4. Debitoorne ja kreditoorne võlgnevus.

Kui bilansis on tekkinud korraga ebaproportsionaalselt suur nõue seotud osapoole vastu, tekitab see küsimusi. Mõnikord on ettevõte andnud laenu teisele osaühingule, kes on omakorda raha nt maatüki alla pannud. Siin on koht, kus küsida.

Debitoorne võlgnevus-kas ettevõttele võlgu olevad firmad on maksevõimelised või tuleb nõuetest midagi maha kanda? Kui 2-3 suuremat tellijat on sügavates makseraskustes, tuleb küsida, kas ettevõte raha sealt kätte saab?

5. Varud.

Millest täpselt varud koosnevad? Kui ladu on täis kolm aastat vanu T-särke, mis praagina kunagi tagasi saadeti, pole selliste varudega midagi peale hakata, isegi juhul, kui sel bilansiliselt on mingi väärtus. Kui laovarud on värsked, liikuvad, pole probleemi.

6. Laen ja EBITDA suhe. Kui mitme aasta tegevuskasumi abil on ettevõte suuteline laenu ära maksma.

Esimesed ohumärgid

1. Ettevõte pole suuteline esitama igakuiseid adekvaatseid rahavooprognoose. Kui me küsime ettevõtjalt järgmise 12 kuu planeeritavat rahavoogu ja ta ütleb, et sellega ei tegele, siis näitab see pangale, et mingi koht ettevõtte juhtimises pole tasemel. Selleks et abi saada, ei pea ettevõtja palkama kohe kallist audiitorit, vaid saab küsida abi kasvõi ülikoolis õppivalt tudengilt, asjaga kursis olevalt sõbralt, sugulaselt, jt.

2. Viivitused finantsinfo avalikustamisega, aruandlusperioodi muutus, sage audiitori muutus.

3. Eesootavate tellimuste arv. Kas ettevõttel on ees piisavalt tellimusi, või täidab ta oma viimaseid? Küsime ettevõtjalt, mis saab siis, kui tellimusi ei tule? On plaan B või C?

4. Lepingukohustuste rikkumine partnerite või teiste finantseerijate ees.

Kui ettevõtja on rikkunud lepingukohustusi teiste ees, võib juhtuda, et ta rikub kohustusi ka panga ees.

5. Suurenenud hulk vaidlusi tarnijatega.

Kui näeme, et ettevõtjal on võrreldes teistega tarnijatega pidevalt probleeme, võib tekkida küsimus, kas põhjus võib olla kvaliteedis?

6. Ebaselged omandimuutused. Kui varem oli ettevõttel üks kindel omanik, siis nüüd luuakse erinevaid vahe-ettevõtteid. See hägustab omandisuhteid ja on märk, et ettevõtja kaugeneb oma kohustustest.

7. Struktuuri muutused. Kui eelnevalt oli ettevõte koondunud ühe aktsiaseltsi alla, siis nüüd tehakse igast osakonnast eraldi osaühing-tootmine, logistika, kinnisvara. See tekitab lisatööd ettevõtjale ja audiitoritele. Eestis kontekstis on selliste impeeriumite ehitamine mõttetu. Nüüd on tulnud aeg, kus taas erinevad osad ühe firma katuse alla viiakse.

8. Ebaselged lahkumised juhtkonnas. Mõistagi toimub juhtkonnas liikumisi, kuid lahkub nt suur hulk võtmetöötajaid või koguni pool juhtkonnast, tekitab see küsimusi.

9. Allakäiv klienditeenindus, halvenev toode, langev turuosa.

SEB Tallinna äriklientide osakonna juhataja Jaanus Kaik:

SEB teostab vähemalt kaks korda aastas, ent vahel sagedamini finantsanalüüsi, mille puhul jälgitakse:

1. Turg ja selle muutused, sektoririsk (konkurents, kuidas analüüsitaval ettevõttel läheb võrreldes teiste sama sektori ettevõtetega jne)

2. Ettevõtte rahateenimisvõime (käibemuutused, kulude ja kasumlikkuse muutus)

3. Likviidsus – debitoorse võla kvaliteet (sh ettevõtete finantstugevus, kes võlgu on), varude kvaliteet, kas on piisavalt likviidsust lühiajaliste kohustuste katmiseks, kreeditorid (kas ollakse ise kellelegi pikemalt võlgu)

4. Võimalikud probleemid maksuametiga – kas ei ole võlgu?

5. Rahavoo piisavus kohustuste teenindamiseks

6. Palju on ettevõttel likviidseid vahendeid (raha), millised on kontokäibed?

7. Milline on ettevõtte üldine finantsvõimendus – lihtsustatult öeldes kas on palju laenu võrreldes omanike panusega (omakapitaliga)? Ega see üle jõu ei käi?

8. Sensitiivsusanalüüs – mis juhtub, kui käive langeb veel näiteks 20-30%?

Levinumad ohumärgid:

1. Maksepraktika halvenemine-väiksed võlad, mis korduvad, samas ei ole võimalik saada infot jne.

2. Märgatavalt halvenenud finantsseis (järsk käibelangus, halvenenud likviidsus ja rahavoog), mis nähtub pangale kvartaalselt esitatavatest finantsaruannetest.

3. Käivete järsk vähenemine pangakontol vms tavapärasest erinevad kontoliikumised.

4. Sund maksepuhkuse järele. See on kindlasti hea, kui ettevõtte juhtkond tuleb varakult probleemist rääkima, aga samas on see ka n.ö ohumärk.

5. Halvenenud likviidsus. Näiteks ei saa raha deebitoridelt kätte, mistõttu ei pruugi jaguda vahendeid oma hankijatele maksmiseks vms.

6. Järsult halvenenud turuolukord – näiteks võiks eeldada, et kõigil väiksematel ehitusettevõtetel on raskused, isegi kui see finantsidest veel välja ei paista.

7. Erakorralised tehingud ettevõtte varadega, mida klient ei oska või ei taha selgitada.

8. Ettevõttel endal pole konkreetset tegevusplaani või nägemust lähikuude osas. Kui seda ei ole ettevõtte juhtkonnal endal, siis ei saa seda olla ka teistel.

9. Ei soovita esitada lepingus kokku lepitud tingimustele vastavalt kvartaliaruandeid vms aruandeid.

Mida SEB soovitab jälgida?

1. Omavaheline maksepraktika

2. Omavaheline informatsiooni vahetamise kvaliteet

3. Erakorralised muudatused äriregistris, omanike vahetused vms.

5. Erakorralised tehingud ettevõtte varadega-müüakse ostetakse varasid vms, mis tavapärase majandustegevusega kokku ei lähe.

6. Ei täideta omavahelisi lepinguid või tehakse seda hilinemisega

7. Maksehäired vms vastavalt avalikult kätte saadavale infole

8. Kindlasti liigub infot ettevõtjate endi vahel ehk teistelt turuosalistelt


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. June 2009, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing