Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rootsi keskpank: Balti majandusseis halveneb

02. juuni 2009, 11:55

Mullu novembrist halvenenud Balti riikide
majanduse olukord võib halvendada veelgi, selgub Rootsi keskpanga täna avaldatud
hinnangust Rootsi finantssüsteemi stabiilsusele.

Balti riikides moodustavad Rootsi pangad finantssüsteemist olulise osa. See tähendab, et nende riikide areng on olulise tähtsusega Rootsi finantssüsteemi stabiilsusele, kirjutas keskpank. Nende eelmine hinnang ilmus novembris.

"Näeme märkimisväärset riski, et Balti riikide majanduse olukord halveneb veelgi," kirjutab Rootsi keskpank. "Sellel oleks laenuvõtjate maksevõimele ja pankade laenukahjumitele veelgi laastavam mõju kui praegustes prognoosides." Reitinguagentuurid on üksteise järel kärpinud Balti riikide reitinguid ning Läti on juba ilma jäänud investeerimisjärgu reitingust. "Annab oodata, kuni välisinvestorite riskiisu tagasi tuleb," kirjutab pank.

Reaalmajanduse olukorra halvenemine kujutab endast suurt väljakutset riigieelarvele kõigis kolmes Balti riigis. Maksutulude vähenemine sunnib kulusid edasi kärpima, et eelarve defitsiit liiga suureks ei paisuks. Samal ajal kui kulude kärpimine riskib pidurdada majanduse toibumist, tumestab eelarvedefitsiidi kasv eurole ülemineku väljavaateid. Eraldi tegur on IMFi laen Lätile, kus Läti pole suutnud täita eelarvedefitsiidile seatud tingimust. Kui IMF laenu väljamakseid ei jätka, mõjutaks see negatiivselt kogu Balti regiooni, kuna investorid hindaksid riskipildi ringi. Kui kapitali sissevool peatub ja laenuandmine sootuks soiku jääb, on sellel reaalmajanduse toibumisele väga tõsised tagajärjed, kirjutab pank.

Balti riikide majanduse olukorrast kirjutades tõdeb Rootsi keskpank, et olukord on järsult halvenenud. Esimese kvartali SKP numbrid näitavad, et langus on olnud kiirem ja järsem kui seni prognoositi. Peamiselt on see tingitud sisenõudluse ärakukkumisest, ent samuti ekspordinõudluse vähenemisest. Viimast seletab pank osaliselt reaalse vahetuskursi tugevnemisega, kuid peamine põhjus on siiski eksporditurgude nõudluse vähenemine. Eksport on vähenenud pea niisama palju nendes Ida-Euroopa riikides, millel on ujuv vahetuskurss.

Suur osa Balti riikide väliskaubandusest toimub teiste Balti riikidega, mis on samuti nõrgestav tegur, kuna selles regioonis on majanduslangus üks kõige rängemaid. Lätil läheb teistesse Balti riikidesse 30% ekspordist. Rootsis ja Venemaal on valuuta nõrgenemine vähendanud nõudlust impordi järele, pärssides Balti riikide ekspordivõimalusi.

Keskpank prognoosib, et Balti riikide majanduse allakäik võib jääda kestma pikemaks ajaks. Tarbijate usaldus on madal, palgad langevad, teiste riikide nõrgad valuutad hoiavad ekspordinõudlust sordiini all. Kulude kärpimine ja palkade langetamine parandab aga perspektiivis Balti riikide konkurentsivõimet. Tänavu prognoosib Rootsi kekspank Eesti eelarvedefitsiiti 3,9% SKPst, sama number Lätis on 7,2% ja Leedus 4,6%.

Uute laenude väljastamine väheneb – üheltpoolt pole nõudlust, teisalt on pangad ettevaatlikumad. Laenu saamine läheb raskemaks ja kallimaks, kirjutab keskpank.

Rootsi pankade laenuklientide maksevõime Balti riikides halveneb. Kuna inflatsioon alaneb, on oht, et reaalintressid kiiresti tõusevad. Ettevõtjate kasumid kahanevad, mis suurendab ohtu, et enam ei suudeta laene teenindada. Majapidamiste maksevõime seab ohtu kasvav tööpuudus, positiivne on aga intresside alanemine.

Siiski hindab Rootsi keskpank, et pangad tulevad laenukahjumite kasvuga toime. Rootsi keskpanga baasstsenaariumi järgi võivad Rootsi pankade laenukahjumid kasvada ligi 170 miljardile Rootsi kroonile, millest Balti riikide osa oleks ligi 40%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2009, 20:58
Otsi:

Ava täpsem otsing