Ideel loobuda kiirest üleminekust eurole ja
lasta eelarve majanduse päästmise nimel defitsiiti on nii pooldajaid kui ka
vastaseid.

">

Eesti lõhkise küna ees

03. juuni 2009, 06:43

Ideel loobuda kiirest üleminekust eurole ja
lasta eelarve majanduse päästmise nimel defitsiiti on nii pooldajaid kui ka
vastaseid.

Poul Nyrup Rasmussen hoiatas, et Eesti ei peaks püüdma iga hinna eest 2011. aastal eurole üle minna, kuna võib sellega pikendada majanduslangust 2-3 aasta võrra. "Eestil ei ole mõistlik taotleda liitumist eurotsooniga 2011. aastal. Te ei saa seda teha, sest selleks ei tohi teie eelarve defitsiit olla suurem kui 3%," rääkis Rasmussen ja lisas, et mitte ükski eurotsooni riik peale Luksemburgi ei täida sel aastal seda nõuet.

Rasmusseniga ühte meelt on mitmekordne Eesti peaminister ja praegune ASi Silmet Grupp juht Tiit Vähi, kes ei ole põhimõtteliselt euro vastu. "Ma ei poolda uisapäisa kõige ühele kaardile panemist. Kui me euroga ühinemise pärast tahame praegu makse tõsta, kärpida kulusid, siis võime positiivse efekti asemel majanduse tappa," sõnas Vähi. "Kui me kibekiirelt ühineme, võime lõpuks ühineda purupaljana."

Ta lisas, et Sillamäe sadamat külastanud läänest tulnud väliskülalised ei näe probleemi mitte euro puudumises, vaid selles, et oleme tupikmaa.

Euro ja laen käsikäes võiks olla lahendus
"Euroopa ja Vene majanduskoostöö kasvab niikuinii, kahjuks on Eesti end distantseerinud kõikidest ühisprogrammidest, kaasa arvatud Nord Streamist ja seepärast oleme tupikmaa. Kas koos euroga või ilma, tupikmaana ei huvitu meist keegi," rääkis ta.

Endine hansapankur ja suurettevõtja Jüri Mõis pooldab eurot, kuid arvab, et kiire eurole üleminek ja laenu abil majanduse kriisist välja tõmbamine võivad ka käsikäes toimida. "Minu jaoks need küll vastandid ei ole. Ma toetan ikka seda suunda, et euro on emotsionaalselt nii tähtis, et ohvrit (loobuda 2011. aasta europlaanist - toim) pole mõtet tuua."

Mõisa sõnul teame meie Eestis, et krooni ei devalveerita, aga see ei tähenda, et rootslased ja inglased seda teaks. "Nendest oleneb palju ja sellepärast ongi euro tähtis," lisas ta. Küsimusele, kas Eesti peaks võtma laenu, et majanduskriist väljumist kiirendada, vastas ta, et kui raha praegu suure hooga peale tuleks, siis läheks kõik vanamoodi edasi. "Selles mõttes on parem, kui raha on vähem," märkis Mõis.

U.S Invest ASi omanik Urmas Sõõrumaa euroeufoorias ei ole. "Ma ei oleks niisuguses eufoorias, et keskenduks ainult eurole. Ma olen kindlasti nende ettevõtjate poolt, kes ütlevad, et euro lihtsustab majandussidemeid ja tõstab usaldusväärsust," rääkis Sõõrumaa. Ta rõhutas, et euro ei peaks olema ainuke asi, mille poole pürgida, et seetõttu kõik muu ära unustada. "Kui ma peaks hääletama selle või teise poolt, kaaluksin eurole üleminekut hiljem," ütles ta.

Jooksvad kulud tuleks katta vaid teenitud rahast
"Mina olen raudselt selle poolt, et kõik, mis me praegu üles ehitame, ehitame tulevaste põlvede heaks. Neid asju tehakse laenu arvel," rääkis ta laenamise olemusest üldiselt. Ta tõi näite: kui osta endale maja, siis selle peale võetakse laenu 10-20 aastaks ning tõenäoliselt elatakse seal ise ning elavad tulevikus ka lapsed. "Täpselt sama suhe on teede, trasside, lennuväljade ja haiglatega," selgitas ta ning rõhutas, et jooksvad kulutused tuleb katta ilmtingimata teenitud raha arvel.

Amserv Grupi juht Raivo Kütt on nende poolt, kes arvavad, et euro kiire kasutuselevõtt Eestit kriisist välja ei aita, kuigi see võib elavdada rahaturgu. Euro on ehitatud sellise roosa mannana silme ette, aga ega ta imeloom ei ole," rääkis Kütt. Ta toonitas, et tegelikult euro mingit lahendust meile iseenesest kaasa ei too. Riigi laenu võtmise kohta märkis ta, et küsimus on laenu hinnas. Laenata võiks vaid investeeringuteks. "Kulusid laenuga katta ei tohi, see oleks surnud ring."

Salvesti omanik ja nõukogu esimees Veljo Ipits tahab eurot kiirelt. "Pooldan euro püüdlust, ma ei ole kindel, kas laenude võtmine on kuldvõtmeke, millega majanduse korda saame." Ta lisas, et kui oleks kindel plaan, mille peale riigi nimel võetud laenu kulutada, võiks seda isegi arutada.

Euro esimeseks plussiks peab Ipits odavamat raha hinda ettevõtjatele. "Suhtlemine kogu eurotsooniga ja usaldusväärsuse küsimus," lisas ta. Samas ütles Ipits, et investeeringutena riiki tulev raha võib euro usaldusväärsusest tulenevalt isegi suurem olla kui võetav laenusumma.

Meil on valik: kas euro või krooni devalveerimine
NG Investeeringud suuromanik Jüri Käo ütles eurole ülemineku kohta "mida kiiremini, seda parem". "Eksporditurgudel oodatakse Balti riikide valuutade devalveerimist. Enne see ootus ei muutu, kui valuutarisk on maas," selgitas ta. Laenud tema sõnul olukorda ei parandaks.

Riigi puupaljaks jäämist 2011. aastaks Käo ei karda ja pakkus eurole kiire ülemineku alternatiiviks devalveerimise. "Praegu tulebki kahe asja vahel valida - kas devalveerimine või euro. Euroga tagaksime raha stabiilsuse," ütles ta.

Loomulikult on ka Käo sõnul äärmiselt oluline riigi kulude kokkutõmbamine, kuid ilma pensione vähendamata riik tema sõnul Maastrichti kriteeriume täita ei suuda.

Reform: sotside-marksistide käik
Reformierakond ründas teravalt Euroopa sotsiaaldemokraatide juhti Poul Nyrup Rasmusseni soovitust, et Eestil tuleks loobuda kiirest euro-plaanist.

Rasmusseni ründas teravalt Reformierakonna fraktsioonist riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland, kes saatis ametliku pressiteate. Tema sõnul on "eurole ülemineku mahategemine on sotside-marksistide tüüpiline käik".

Jürgen Ligi kommenteeris Rasmusseni avaldust blogipostituses pealkirjaga "Sajajalgsed sead ja euro" sõnadega "eks rahandus olegi sotsidele teema vaid jagamisel".

Kommentaar
Eesti Pank

Eesti Pank näeb Eesti põhieesmärgina euro kasutuselevõttu ja jätkusuutlikku riigi rahandust. Samas ei vii laenude võtmine Eesti tulude ja kulude suhet tasakaalu suunas. Eelarve paisus varem väga kiiresti, sh jooksvate kulude kasvu tõttu. Nüüd tuleb jooksvad kulud üle vaadata. Maksukoormuse edasine tõus on vaid piiratud lahendus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. August 2009, 17:47
Otsi:

Ava täpsem otsing