Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ligi: käibemaksu tõus suurendab euroraha omafinantseeringut

03. juuni 2009, 18:01

Kui riigikassasse tuleb rohkem raha sisse,
siis on võimalik seda ka eurorahade omafinantseeringuks rohkem välja maksta,
ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja tulevane rahandusminister Jürgen
Ligi parlamendi istungil.

"Üldine rahandusprintsiip on, kui tuleb sisse, siis läheb ka välja raha. Kui käibemaksuga tuleb kassasse rohkem, siis omafinantseerimiseks on võimalik ka raha juurde jagada," vastas Ligi Keskerakonna fraktsiooni liikme Kalle Laaneti küsimusele, kas käibemaksu tõstmise korral suurenevad ka struktuuritoetuste omafinantseeringud.

Ligi märkis, et rahanduskomisjonis nii üksikasjaliselt ei arutatud, kes subjekt täpselt on. "Nii omavalitsused, mittetulundusühingud, riigiasutused, kõik ju otse või kaudselt ikkagi maksu lisatuludest või siis alalaekumiste kompenseerimisest saavad pigem tuge kui kaotust," lisas ta.

Teine Keskerakonna liige Arvo Sarapuu tõstatas küsimuse komisjoni muudatusettepaneku kohta, mis näeb ette, et meetme tingimustes sätestatakse hangete läbiviimise nõuded, kui toetuse saaja või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest. Sarapuu palus Ligil selgitada, kuidas selline ettepanek sündis või mille jaoks seda vaja oli. Samuti küsis ta, kui palju nähakse ette selliseid hankeid või kuidas plaanitakse tagada selline arusaamine ja täitmine nende hangete olukorrast ja kõigest muust.

"Eks see oleks veidikene üks bürokraatia lõdvendamise võimalus, aga mingit prognoosi, kui palju neid tekib ja mis need konkreetsed juhtumid on, minul komisjoni ettekandjana küll pakkuda ei ole. Seda ka ei arutatud. Aru sellest saadi ühtemoodi, et teatud juhtumitel on paindlikus asjale kasuks," vastas Ligi. Tegemist on riigikogu istungi päevakorrapunktiga, mis puudutab perioodi 2007-13 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõud.

Seletuskirja järgi peaks seadus jõustuma juba 1. juulil 2009. aastal, ütles keskfraktsiooni liige Olga Sõtnik. Kas komisjonis arutati, kas kõik asjaosalised, kõik ministeeriumid ja ametid või rakendusüksused on selleks valmis, et juba vähem kui kuu aja pärast rakendame uusi sätteid, mida me praegu muudame, küsis ta.

Ligi märkis, et komisjonis lähtutakse heast usust, et selle peale on mõeldud. "Kui on kahtlusi, siis me küsime. Seekord me ei küsinud," vastas ta.

Päevakorrapunkti alguses tutvustas Ligi seaduseelnõu eesmärki, mille kohaselt peaks struktuuritoetuste kasutamime kiirenema ja efektiivsemaks muutuma. Tema sõnul pakutakse selleks antud eelnõu raames välja isikute ring, kellel on õigus saada lihtsustatud korras toetuse väljamakseid ning täpsustatakse projektist teenitavate tulude mahaarvamisega seonduvat. Samuti pikendatakse projekti tegevuste lõpptähtaega 2015. aasta augusti asemel detsembri lõpuni.

Muu hulgas täpsustati Ligi sõnul partneri mõistet ja nähti ette, et meetme tingimustes tuleb sätestada ka hangete läbiviimise nõuded. "Sätestati kohustus määratleda iga investeeringute kavva arvatava projekti eeldatav rakendamise aeg. Nähti ette, et kui projekti elluviimiseks kasutatakse partnerit, siis peab toetuste saaja tagama, et ka partner juhinduks projektiga seotud hangete korraldamisel samadest reeglitest kui toetuste saaja," rääkis Ligi riigikogus.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. August 2009, 15:08
Otsi:

Ava täpsem otsing