Tehnoloogia arenduskeskused saavad 1,3 miljardit krooni

03. juuni 2009, 18:46

Kaheksa tehnoloogia arenduskeskust saavad
Eestis kuue aasta jooksul arendustöö jaoks 1,3 miljardit krooni.

President Toomas Hendrik Ilves andis täna üle Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) investeerimisotsused kaheksale tehnoloogia arenduskeskusele, kellele eraldatakse Eesti ajaloo suurim toetus ettevõtete arendustööks. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastatava toetuse suurus on kokku ligi miljard krooni.

Ilvese sõnul vajavad leidlikkus ja julgus turgutust, seda enam, et seni Eesti majanduskasvu kasvu finantseerinud laenuallikad on kokku kuivanud. "Olen seetõttu rahul, et riigi seni suurim investeering ettevõtluse soodustamisse – miljard krooni – suunatakse arenduskeskustesse just nüüd," rääkis ta.

"Arenduskeskused, keda täna toetame, on õppetöö ja ettevõtluse vahelise koostöö parim platvorm," märkis president. "Olgu valdkonnaks nano- või toidutehnoloogia, tarkvaraarendus või viljatuse diagnostika – koostöö toob kasu nii uurijatele, kes keskenduvad ettevõtete reaalsetele probleemidele, kui ka ettevõtjatele, kes uurimistöö tulemusena toovad turule uusi, meie uutele vajadustele vastavaid tooteid," rääkis Ilves.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul on tegu väga pikaajalist toimet omava toetusotsusega ettevõtlusele. "Äärmiselt oluline on, et tehnoloogia arenduskeskuste tegevuse tulemusena luuakse meil tooteid ja teenuseid, millel on potentsiaali maailmaturul," sõnas ta.

EAS eraldab järgmise kuue aasta jooksul kaheksa keskuse tegevusele toetust kogumahus 904 miljonit krooni. Lisaks EASi toetusele investeerivad keskustes osalevad ettevõtted ja ülikoolid veel täiendavad 428 miljonit krooni. Kokku investeerivad kõik partnerid järgmise kuue aasta jooksul arendustöösse 1,3 miljardit krooni.

Toetatud tehnoloogia arenduskeskustesse on kaasatud ligi sada Eesti ettevõtet, kellele luuakse eeldused, et neist saaksid normaalse majanduskeskkonna taastudes suurimad tõusjad.

"Tehnoloogia arenduskeskuste loomine on strateegiline investeering. Aega nõuavad nii uurimistöö läbiviimine ja uurimistöö baasilt uute toodete-teenuste väljatöötamine kui ka väga heade spetsialistide koolitamine. Esimesed tehnoloogia arenduskeskused loodi 2004. aasta lõpus, kuid alles praegu hakkab nende uurimistöö rakendusteni jõudma," selgitas EASi juhatuse esimees Ülari Alamets.

Toetatud arenduskeskustest viis on tegutsenud juba mitu aastat ning kolm keskust on alles käivitamisel. Keskused jagunevad järgmiste tegevusvaldkondade vahel: kaks keskust toiduainetööstuses, kaks meditsiinis, kolm info- ja kommunikatsioonitehnoloogias ja elektroonika rakendustes ning üks nanotehnoloogias rõhuga uute materjalide väljatöötamisel.

2004. aastal loodud keskustest tegutsevad edasi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (toetus 110 mln kr), Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (toetus 114 mln kr), ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus (IKT-valdkond, toetus 120 mln kr), Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (120 mln kr) ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (toetus 111 mln kr).

Kolme uue keskusena lisandusid Reproduktiivmeditsiini ja -Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus (toetus 120 mln kr), Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus (toetus 119 mln kr) ning Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (toetus 88 mln kr).

Tehnoloogia arenduskeskused on ettevõtete ning Eesti ülikoolide koostöös loodud teadusasutused, mille peamiseks ülesandeks on uurimistöö läbiviimine osalevate ettevõtete tootearenduseks vajalikes valdkondades. Arenduskeskuste uurimistöö tulemused võtavad ettevõtted vastavalt oma vajadustele kasutusele, et tuua turule uusi tooteid ja teenuseid. Tänu koostööle võetakse ette oluliselt ambitsioonikamaid uurimistöö projekte, kui ükski osalev ettevõte üksi endale lubada saaks, teatas EAS.

Arenduskeskused on andnud olulise panuse ülikoolide õppetöö sidumisse Eesti ettevõtetega. Tehnoloogia arenduskeskuste ümber koondub märkimisväärne hulk ülikoolide doktorante ja magistrante. Loodud arenduskeskused on andnud väga hea platvormi seostamaks õppetööd Eesti ettevõtete reaalsete probleemidega ning praeguseks on üle saja magistrandi ja doktorandi kirjutanud magistri- ning doktoritöid ja teisi artikleid arenduskeskustes osalevate ettevõtete jaoks olulistel teemadel.

2009. aasta on kuulutatud innovatsiooniaastaks ja see on ellu kutsutud eesmärgiga inspireerida inimesi oma säravaid ideid ellu viima. Innovatsiooniaasta initsiaatoriks on EAS ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning patrooniks president Toomas Hendrik Ilves.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2009, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing