Devalveerimine Lätil ukse ees

Läti latt kõigub hirmuäratavalt. Aina enam hakkab tunduma, et Lätile läheb oma valuuta hoidmine liiga kalliks maksma ning devalveerimisest saab puhastav sundkäik.

Nüüd on mitmed mõjukad analüütikud hakanud ka avalikult välja ütlema, et devalveerimine oleks Lätile mõistlik. Läti valitsuse nõunik Bengt Dennis teatas paar päeva tagasi teleintervjuus, et lati devalveerimine on vaid aja küsimus. Temaga nõustus ka Royal Bank of Scotlandi tekkivate turgude osakonna juht Timothy Ash, kes kinnitas, et see puhastaks õhu ja oleks parem variant kui praegune majanduse "aeglane surm". Isegi Rootsi pangad on teatanud oma valmisolekust kursimuutuseks.

Läti keskpank on juba nädalaid pidanud ostma turult latte, et latti kaitsta, ning kulutanud selleks valuutareserve. Mida rohkem paanika levib - ja levib ta sedamööda, kuidas arvamusliidrid devalveerimist kuulutavad - seda tugevamaks muutub surve keskpangale, kui kõik tormavad latte vahetama.

Läti lati üleöölaenu intress on tõusnud üle 16 protsendi. See on aastakümne kõrgeim intress ja näitab, et pangad peavad latis laenamist riskantseks.

Balti valuutade sidumine euroga (või esialgu saksa margaga) kandis algselt ideed, et see aitab meil hoida stabiilsust ja lihtsamini täita Maastrichti kriteeriume. Valitses konsensus, et võimalikult kiiresti tuleb üle minna eurole. Selle nimel olid Balti majandused valmis loobuma rahanduspoliitilistest hoobadest, mille annab valuuta ujuvkurss. Meil polnud tarviski muretseda: kasvasime nii kiiresti. Meie peamine mure oli inflatsioon, mida seotud vahetuskurss pigem ohjes hoida pidi aitama. Ent olukord on pöördunud pea peale. Läti, mis veel 2006. aastal oli Euroopa Liidu kõige kiiremini tõusev majandus, on nüüd kõige suurem kukkuja, oodates tänavu ligi 18protsendilist langust.

Hindade ja palkade kärpimine ei ole lõunanaabrite juures andnud soovitud tulemust, kuigi selleks on tehtud meeleheitlikke ponnistusi. Võib ette kujutada, kui keeruline oli näiteks valitsusel kärpida kõikide riigiametnike palku viiendiku võrra, samuti odavnes näiteks Läti kinnisvara esimeses kvartalis kiiremini kui kuskil mujal maailmas.

Nagu Danske Banki analüütik Lars Christensen Bloombergile märkis, püüdis Läti teha midagi, mida polnud keegi varem üritanud.

Ent nüüd näib, et tulutult. Et IMFi laenutingimusi täita, peab Läti eelarvedefitsiit jääma alla 5 protsendi. Praegu on Läti eelarvepuudujääk aga üle 9 protsendi. Ja kui järgmine makse lubatud abirahast ei laeku, siis läheb riik peaministri sõnul hoopis pankrotti.

Võib-olla on tõesti aeg tunnistada, et praegu valitud meetod lihtsalt ei tööta. Swedbanki riskijuht Göran Bronner märkis, et pankadel tuleks devalveerimise puhul laenukahjud küll kiiremini alla neelata, aga ka toibumine saaks varem pihta hakata.

Kuna euro tulek on nagunii tagumisele pliidirauale lükatud, tuleks devalveerimist vähemalt kaaluda.

Autor: ÄP