Asmann: devalveerimise stsenaarium läbi mängitud

Artikkel

- Uudised
- Katre Pilvinski
- 4. juuni 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Asmann: devalveerimise stsenaarium läbi mängitud
Intervjuus nimetas ta seda alternatiiviks devalveerimisele.
Rootsi keskpanga põhistsenaariumi järgi kasvavad Rootsi pankade laenukahjumid ligi 170 miljardile Rootsi kroonile. Umbes 40 protsenti nendest kahjumitest on seotud pankade tegevusega Balti riikides ja mujal Ida-Euroopas. Kui palju SEB sellest laenukahjumeid kannab?
Ei oska öelda, mis metodoloogia alusel keskpank selle numbri välja arvutas. Kui me vaatame SEB panka Eestis ja ka SEB gruppi tervikuna, siis SEB grupp on üks paremini kapitaliseeritud panku terves Lääne-Euroopas, mitte ainult Rootsis.
SEB tegi aktsiaemissooni 15 miljardit Rootsi krooni, 4,5 miljardit oli dividende, mis jäeti välja maksmata. Kapitalibaasi suurendati kuu-paar tagasi 19,5 miljardi
Rootsi krooni võrra. Meie kapitalibaas on esimese kvartali lõpuga 10,9 miljardit krooni, mis on 5,3 miljardit rohkem, kui on regulatiivne nõudmine ehk võime öelda, et meil on 5,3 miljardit puhvrit raskemateks aegadeks.
Kas SEB on krooni devalveerimiseks valmis?
On see devalveerimine, valuutakriis, ükskõik mis muu juhtum, igasuguseid riskistsenaariume on igas pangas läbi mängitud. Meie põhistsenaarium pole kindlasti see, et devalveerimine tuleb. Eesti valmistub praegu selleks, et vältida devalveerimist. Kui hinnad alanevad, ettevõtte konkurentsivõime alaneb, siis ei ole ratsionaalset põhjendust, miks peaks devalveerima.
Kui latt devalveeritakse, siis kas järgmine on kroon?
Ma küll ei usu. Kui naaberriigis peaks midagi juhtuma, siis ebastabiilsus on kõigile halb. Arvan, et riiki tervikuna ei mõjuta see sellisel määral, et tooks automaatselt kaasa raskused Eesti kroonile.
Kui kroon devalveeritakse, mis juhtuks Eesti panganduses ja majanduses?
Praegu ei oska keegi hinnata, mis siis juhtub. Võib vaadata majanduse mõjureid, et kellel on eurolaen, läheb laenu tagasimaksmine raskemaks. Ettevõtetel, kellel on raskusi kohanemisega, nende lõpp võib kiiremini tulla. Arvan ikkagi, et devalveerimine on praegu vaid teoreetiline arutelu.
Kuidas ettevõtjad saaksid oma raha devalveerimise eest kaitsta?
Üldtõde on see, et laenama peaks selles valuutas, milles on sissetulek, ja kui eksporditakse mingitesse riikidesse, siis tuleks võimaluste piires kaitsta ennast nende valuutade vastu. Need on üldpõhimõtted ning iga ettevõtja enda otsustada on, kui riskantset äri ta ajab ja kas ta peab devalveerimist reaalseks riskiks või ei pea.
Kas Eesti kroon võidaks või kaotaks devalveerimisest?
Devalveerimine pole hea tee, arvan, et konkurentsivõime tõstmine eelkõige kulude vähendamisega on palju parem ja pikaajalisem ning jätkusuutlikum valik.
Kas Eesti peaks üritama euro kiirelt kasutusele võtta?
Toetan euro kiiret kasutuselevõttu. Arvan, et praegu on veel võimalused olemas, et euro kriteeriumeid täita - tuleb teha raskeid otsuseid. Euro annab rahale stabiilsuse, annab väga hea tausta, võtab maha mõningad ebakõlad või küsimärgid tuleviku suhtes. See on ettevõtjale oluline.
Kas SEB on muutnud oma prognoose laenukahjude, intresside, laenude väljastamise osas?
Selleks aastaks tehtud prognoose me muutnud ei ole, sest muutused majanduses olid enam-vähem sellised, nagu me ette nägime. Kas kahjuks või õnneks olime me oma prognoosides üsna pessimistlikud. Praegune reaalsus oluliselt neist prognoosidest ei erine.
Hetkel kuum