Kasumitest alles vaid riismed

Võrreldes mulluse sama perioodiga vähenes kasum 79 protsenti. Esmakordselt oli kahjumis suurima müügituluga tegevusala - hulgi- ja jaekaubandus. Kahjumis olid jaekaubandus ja mootorsõidukite müük, hulgikaubandus oli väikeses kasumis.

Endine motosõitja ja praegu mootorrattaäriga tegelev Hanno Velt märkis, et esimese kvartali langus oli võrreldav kogu Eesti ettevõtlussektori 79protsendise kasumilangusega. "Kas just täpselt sama suur. Täpseid numbreid ei ole mõistlik avaldada, aga esimene kvartal oli jah väga kehva," nentis Velt. Samas tõdes ta, et teine kvartal on juba oluliselt parem. "On kliente, kellel on ikkagi mootorrattaid vaja ja tahetakse sõita. Tuleb olla ka rahul väikeste numbritega. Pigem hoida seda asja elujõus," toonitas ta.

Arvutite tootmise ja müügiga tegeleva Ordi juht ja omanik Sulev Sisask ütles, et esimeses kvartalis oli Ordi kahjumis, sest nad pidid maha hindama eelmistes perioodides tekkinud kulud.

"Me müüme praegu umbes 40 protsenti vähem," lisas ta. Sisask selgitas, et juba 10protsendine käibe vähenemine tekitab oluliselt suurema kasumi vähenemise. "Need ei ole käsikäes liikuvad suurused," toonitas ta. "Selge on see, et ettevõtted elavad praegu suhteliselt palju reservidest," lisas ta.

ASi Prisma Peremarket tegevdirektor Janne Lihavainen ütles, et Prisma Peremarketil on turu keskmisest märgatavalt paremini läinud. Kui palju on Prismade käive ja kasum võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud, ei saanud Lihavainen öelda. "Paraku ei saa me neid numbreid kontserni reeglitest tulenevalt avaldada, aga võin kinnitada, et turu keskmisest on Prisma Peremarketil märgatavalt paremini läinud," sõnas ta.

Viru hotellis on kulude juhtimine oluliselt paranenud ja seejuures ilma töötajate palku vähendamata ja inimesi koondamata, ütles hotelli haldava ASi Sokoteli tegevdirektor Anu Soosaar.

"Viimastel aastatel lisandus Tallinnas majutustube tervelt 25 protsenti. Mõjult alles järgmine oli majutusettevõtete tulemusele majanduslangus," kommenteeris ta majutusturu seisu.

Soosaare sõnul on Sokotelis esimese nelja kuu jooksul käive kukkunud, samas on selle perioodi äritulem eelmise aastaga täpselt samal tasemel. "Põhjus on selles, et hakkasime reageerima juba eelmise aasta alguses. Meie fookus on efektiivsusel," rääkis Soosaar.

EMT hinnangul on telekomiettevõtete hea kasumlikkuse taga tõik, et inimesed peavad ka raskel ajal üksteisele helistama ja sõnumeid saatma. "Oleme infrastruktuuriettevõte ning meieni jõuab kriis kas aeglasemalt või üldse vähem. Era- ja äriklientidel on ju ka raskel ajal vaja info-ja sideteenuseid kasutada," selgitas EMT avalike suhete juht Kaja Sepp.

Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp ütles, et lisaks üleüldisele majanduse jahtumisele erinevates sektorites Eestis avaldas nende ettevõttele mõju ka Läti ja Leedu majanduslangus, kus ettevõte tegutseb auto-, kinga- ja jaekaubandusäris.

Tallinna Kaubamaja kontserdi kasum vähenes esimeses kvartalis 177 protsenti.

Puusepp märkis, et tal on raske kommenteerida, miks Tallinna Kaubamajal kukkus kasum oluliselt enam kui Eesti ettevõtluse oma tervikuna, kuna ta ei tea statistikaameti metoodikat. "Kui mingisugune positiivne number muutub miinuseks, ei saa seda protsendis väljendada," oli Puusepp kindel.

"Mis puudutab meid konkreetselt, meil on lisaks üleüldisele majandusjahtumisele erinevad sektorid, mis on keskmisest erinevalt käitunud, nagu näiteks automüük. Autoturg on oluliselt rohkem kukkunud kui majandus keskmiselt," selgitas Puusepp.

"Teiseks, kogu meie tulemus ei olnud tingitud ainult majanduslangusest, vaid me oleme tervikuna tugevas arendus- ja arengufaasis. Ja arendamine toob kaasa kulud ja efektiivsuse languse mingiks perioodiks," lisas ta.