Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Asmann: täna on devalveerimine teoreetiline arutelu

05. juuni 2009, 08:58

Konkurentsivõime tugevdamine kulude
kokkuhoiu kaudu on pikaajalisem ning jätkusuutlikum tee, mille Eesti ettevõtjad
ning riigisektor on valinud, ütles SEB juht Ahti Asmann.

Intervjuus nimetas ta seda alternatiiviks devalveerimisele.

Kas SEB on krooni devalveerimiseks valmis?

Küsimus on väga teoreetiline. Igas ettevõttes ja pangas, vähemalt meie pangas on olemas, omad protseduurid, omad talitluspidevuse programmid. Läbi on mängitud erinevaid kriisistsenaariumeid. Üldises plaanis on kõik sellised stsenaariumid läbi mängitud ja nendega tööd tehtud. Iseenesest pole vahet milline ootamatu sündmus toimub on see devalveerimine, valuutakriis, küberrünnak – erinevate stsenaariumite peale peab mõtlema. Ma usun, et üldiseid riskistsenaariume on igas pangas läbi mängitud.

Valmistumine devalveerimise mõjude piiramiseks käib kogu aeg. Meie põhistsenaarium on, et devalveerimine ei tule. Eesti praegu väldibki devalveerimist. Palkasid alandatakse, riigisektoris hoitakse kulusid kokku, muudetakse ettevõtteid efektiivsemaks - see ongi alternatiiv devalveerimisele. Kui hinnad alanevad, ettevõtte konkurentsivõime paraneb, siis ei ole ratsionaalset põhjendust, miks oleks vaja devalveerida.

Kui latt devalveeritakse, kas kroon on loomulik järg?

Ma ei usu, et lati devalveerimise korral on krooni devalveerimine loomulik järg. Kahtlemata, kui naaberriigis peaks midagi juhtuma, siis ebastabiilusus on kõigile halb. Kui ma ei eksi, siis umbes 30% Läti ekspordist läheb teistesse Balti riikidesse. Sealt võib mingi praktiline mõju tulla, mingid kaubad muutuvad Lätis odavamaks, kuid palju see nüüd Eesti majandust mõjutab – kindlasti ta ei mõjuta sellel määral, mis oleks Eesti kroonile ohtlik. Kui Läti konkurentsivõime mõnede meie ettevõtete vastu paraneb, siis neid see mõjutab, aga arvan, et riiki tervikuna mitte sellisel määral, et see tooks automaatselt kaasa raskused Eesti kroonile.

Kui kroon devalveeritakse, mis juhtub Eesti panganduses ja majanduses?

Arvan, et täna ei oska keegi hinnata, mis juhtub siis, kui Eesti kroon peaks devalveeritama. Võib vaadata majanduse mõjureid, et kellel on eurolaen, läheb laenu tagasi maksmine raskemaks. Võib-olla ettevõtted, kellel on täna mõnevõrra raskem kohanduda, eks neil jõuab kohandumine kohe kätte. Nende ettevõtete lõpp võib kiiremini tulla kui see oleks tulnud muidu. See võib kaasa tuua ka sotsiaalseid probleeme, võib tulla järsk tööpuuduse kasv. Igasugustel meetmetel nii devalveerimisel kui ka meie valitud deflatsioonil on omad plussid ja miinused. Arvan ikkagi, et täna on arutelu devalveerimisest teoreetilise loomuga.

Kuidas ettevõtjad saaksid oma raha devalveerimise eest kaitsta?

Iga ettevõtja peab oma valuutariske juhtima. Üldtõde on see, et laenama peaks selles valuutas, milles on sinu sissetulek ja kui eksporditakse mingitesse riikidesse, siis tuleks võimaluste piires kaitsta ennast nende valuutade vastu. Need on üldpõhimõtted ning iga ettevõtja enda otsustada on, kui riskantset äri ta ajab, kas ta peab devalveerimist reaalseks riskiks või ei pea. See on alati ettevõtja enda otsustada, kas ta maandab valuutariski või mitte. Riskide maandamine tähendab ettevõtjale mingit kulu - vastu saab ta teatud stabiilsuse. Eesti ettevõtjad üldjuhul kirjeldavad ennast kui üsna riskialdist, mis tähendab seda, et väga vähe ollakse siiski nõus maksma stabiilsuse eest ehk maksma raha mingi instrumendi eest, mis vähendab valuuta või tooraine kõikumist. Valuutariskide maandamine on väliskaubandusega tegelevate ettevõtete jaoks tavaline rutiin, meie ümber ju paljud valuutad tõusevad ja langevad.

Kas Eesti kroon võidaks või kaotaks devalveerimisest?

Eesti kroon ainult kaotaks devalveerimisest. Eestlaste kindlustunne ja usaldus on praegu väga madal ja langeb veelgi. Devalveerimine pole hea tee, arvan, et see mis on valitud - konkurentsivõime tõstmine läbi, eelkõige kulude alla tõmbamise ja efektiivsuse suurendamise - see on palju parem ja pikaajalisem ning jätkusuutlikum valik.

Kas Eesti majandusele on kahjulikum devalveerimine või deflatsioon?

Tegelikult räägime me konkurentsivõime tõstmisest - selleks ongi kaks valikut, kas devalveerimine või deflatsioon. Deflatsiooniefekt võib päeva lõpuks olla sama. Mis seal vahet, kas devalveerimisega tulevad laenumakse kulud suuremad või väheneb deflatsiooniga sissetulek. Mõju on seega mõnevõrra sama, aga sotsiaalses mõttes on deflatsiooni lihtsam juhtida ja lihtsam hallata.

Selge, et meie konkurentsivõime on mõnevõrra nõrgenenud. Statistika ütleb, et kui meil oleks olnud kolm aastat palgakasv sama kiire kui tootlikkuse kasv, siis tegelikult peaksid palgad olema täna 19% madalamad. Selgelt on läinud palga kasv tootlikkuse kasvult eest ära ning nüüd tulebki sellega kohanduda.

Kulude kahanemine pärsib sisetarbimist kahtlemata mõnda aega. Samas on tekkinud sund oma tootmist efektiivistada, mehhaniseerida, kasutada IT võimalusi. Liikuda rohkem tööjõust mitte sõltuvate äride või lahenduste peale. See on jällegi edasitõukavaks jõuks.

Kas Eesti peaks üritama euro kiirelt kasutusele võtta?

Euro kiiret kasutuselevõttu mina toetan. Ja ma arvan, et täna on veel võimalused olemas, et euro kriteeriumeid täita – selleks tuleb küll teha raskeid otsuseid. Eesti sõltub ikkagi üsna palju välisinvesteeringutest ja välismaailmast. Eesti enda ettevõtjate kapitali on siiski limiteeritud hulgal ja kui rääkida uuest tõusust ja uutest investeeringutest, siis tähendab see seda, et riiki peab kapital ikkagi sisse voolama ja üks suur eeldus selleks on stabiilsus. Euro annab rahale stabiilsuse, annab väga hea tausta, võtab maha mõningad ebakõlad või küsimärgid tuleviku suhtes. See on ettevõtjale oluline.

Kuidas mõjutab euro kasutuselevõtu edasilükkumine aastast 2011 Eesti majandust?

Euro kasutuselevõtu teed tuleb jätkata nii ehk nii, tugevdada konkurentsivõimet ehk pöörata pidevalt tähelepanu oma efektiivsuse tõstmisele. Kui hinnad alanevad piisavalt, siis muutub Eesti nii või naa välisinvestorile atraktiivsemaks ja ega täna on investeeringuid sisse voolanud ka ilma eurota. Investeeringute sissevool sõltub paljudest erinevatest tegurites ning euro on lihtsalt üks tegur. Tänases maailmas, kus on nii palju ebakindlust, tuleks vähendada ebakindlate asjade hulka. Et ärimehel või investoril oleks lihtsam oma otsuseid teha, et jääks rohkem selliseid mõjureid, mida ta saab ise mõjutada.

Rootsi keskpanga põhistsenaariumi järgi kasvavad Rootsi pankade laenukahjumid aastal 2009 ja 2010 ligi 170 miljardile Rootsi kroonile. Umbes 40% nendest kahjumitest on seotud pankade tegevusega Balti riikides ja mujal Ida-Euroopas. Kui palju SEB sellest laenukahjumeid kannab?

Ei oska öelda, mis metodoloogia alusel Rootsi keskpank välja arvutas selle numbri ja kui suurt osa nad SEB-l näevad. Pangad on oma riskistsenaariumid läbi mänginud ja meie oleme päris tugevad hetke majandussituatsioonis, nii SEB Eestis, kui ka SEB Gruppi tervikuna. SEB Grupp tervikuna on üks paremini kapitaliseeritud panku üldse Lääne-Euroopas mitte ainult Skandinaavias. SEB tegi kevadel eduka aktsiaemissooni, millega kaasas 15 miljardit SEKi kapitali, lisaks jäeti välja maksmata 4,5 miljardi SEKi eest dividende. Kapitalibaasi suurendati seega 19,5 miljardi SEKi võrra. Meie enda kapitalibaas on esimese kvartali lõpuga 10,9 miljardit krooni, mis on 5,3 miljardit rohkem kui on seadusega nõutud.

Võime öelda, et meil on 5,3 miljardit krooni puhvrit raskemateks aegadeks, lisaks teenime iga päev raha juurde ka. Ma arva, et see puhver on üsna piisav vastu minemaks rasketele aegadele. Loomulikult oleme mures kuidas majandusel läheb ning kuidas ettevõtjad sellest välja tulevad, aga hoiustaja seisukohalt ei näe ma muretsemiseks põhjust - panga kapitaliseeritus on väga hea. Normaalolekus oleks me täna selgelt ülekapitaliseeritud, me peaksime oma kapitali tegelikult vähendama, aga tänases olukorras on kindlus tähtsam.

Kui palju võivad veel laenukahjud kasvada?

Praegu usun, et laenukahjud kasvavad. Kui ikkagi majandus kahaneb 10 - 15% aastas, siis ei ole ettevõtjaid, kes ei oleks sellest üldse mõjutatud. Kõige suurema löögi all on ehitussektor, ehitusmaterjalide tootmine, autokaubandus - nagu ikka raskel ajal läheb kestvuskaupadega seotud äridel raskemini. Täna oleme jõudnud sisuliselt ikkagi sellesse staadiumisse, kus kohanduma peavad kõik. Üldine majanduse halvenemine on mõjutanud kõiki sektoreid. Nüüd saab selgeks, kes on oma sektorite tugevamad ja nõrgemad ettevõtted.

Kui palju on vähenenud laenude väljastamine ettevõtjatele?

Ettevõtjad tegelevad pigem ümberstruktureerimistega mitte uute investeeringutega. See on selgelt vähendanud nõudlust ka uutele laenudele. Suure tõenäosusega laenuportfellid pankades tervikuna vähenevad. Statistika näitab, et praegu on laenude väljastamine buumieelsel tasemel, mis on majandusolukorda arvestades ka suhteliselt adekvaatne tase. Kinnisvarasektoris selgelt nõudlus puudub, kuna „laod“ on kaupa täis. Arenevad sektorid on hetkel energeetika ja infrastruktuur.

Kas SEB on muutnud oma prognoose laenukahjude, intresside, laenude väljastamise osas?

Prognoosid, mis me tegime selleks aastaks, neid me muutnud pole, sest muutused majanduses olid enam-vähem sellised nagu me ette nägime. Ma ei tea, kas kahjuks või õnneks olime me oma prognoosides üsna pessimistlikud. Tänane reaalsus oluliselt neist prognoosidest ei erine.

Mida näete lähima poole aasta arengutes? Kas valgus tunnelis paistab?

Eeldades, et uusi šokke peale ei tule, peaks ikkagi selle aasta lõpuks olema olukord stabiliseerunud. SEBi seisukoht on selline, et suur kukkumine saab ikkagi sel aastal läbi. Küsimus on selles millal uus tõus tuleb. Kiiret taastumist ei ole oodata Pigem tuleb meil hakata väärtust pisitasa kasvatades ülespoole ronima.

Majanduslangus 10-15% on halb, kuid see on tänane reaalsus, sellega tuleb lihtsalt kiiresti kohaneda ja edasi minna. Keskenduda tuleb positiivsele ning sellele kuidas edu jätkata. Positiivseid märke on ju ka praegu – kasvõi see, et maailma turud on läinud juba ikkagi paremaks. SEB Russia fond sai sel nädala 100 miljonit eurot mahtu kokku ja tootlus on aasta algusest olnud tervelt 100%. Rohkem peaks olema positiivsust ja rohkem tuleks vaadata pikemas plaanis. Eestis on see viga, et meie äriplaanid on niivõrd lühikesed. Me oleme tehingule keskendunud mitte pikaajaliste väärtuste loomisele. Kui luua pikaajaline väärtus, siis ei aeta viimast kasumikübet taga riske suurendades. Riske hinnates ja mõistlikke riske võttes suudetakse ka kehvad ajad üle elada. Pikaajalisem vaade suurendab stabiilsust - Eesti ettevõtjad võiksid olla vähem riskialtid ja mõelda rohkem tulevikule.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. June 2009, 11:25
Otsi:

Ava täpsem otsing