Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meelis Mandel: D-päev on kui kiire operatsioon, mis lubab haigel kosuma asuda

05. juuni 2009, 07:58

Olen kaugel arvamusest, et krooni
devalveerimine on üks hea asi. Kuid ma ei näe võimalust, kuidas Lätil õnnestuks
ilma latti devalveerimata olukorrast välja tulla.

Ja sellisel juhul suudaks kroon püsida vaid juhul, kui a) EL koos Rootsi/Soomega toetab meie panku mõne miljardi euroga (tõenäoline); b) Eesti inimesed ei alusta pangajooksu (vähem tõenäoline); c) Eesti inimesed on valmis kõigest hoolimata võtma vastu edasisi palgakärpeid ilma tänavale tulemata (loodame); d) valitsus on kindlus ise ja suudab veenda nii välisinvestoreid kui ka oma inimesi valitud tee - kärpimine pluss maksutõusud - õigsuses (üha kahtlasem).

Ma seega ei usu, et krooni devalveerimist õnnestub vältida. Kuigi võib mängida mõttega ühepoolsest euro või, veel huvitavam, Rootsi krooni kasutuselevõtust, on reaalsem siiski Eesti krooni kursi muutmine, kas etteantud protsendi ulatuses või kurssi vabaks lastes.

Krooni devalveerimist ei tasu aga paaniliselt karta. Pigem tuleks seda võtta kui kiiret operatsiooni, mille järel haige hakkab hästi kosuma. Ning seda on targem teha kontrollitult, mitte 24ndal tunnil. Oleme praegu seisus, kus mitmed devalveerimisevastased argumendid on nõrgenenud.

Tööpuudus on vaid aastaga hüpanud 3,7 protsendilt 13,9 protsendile. Enam kui kahel kolmandikul nendest, kel veel tööd, on palku kärbitud. Raha ei liigu, välisinvestoreid pole, eksport kukub.

Devalveerimise esimene vastuargument - inimeste sissetulekud on devalveerimise järel vähem väärt kui praegu - on seega ses mõttes tühine, sest see juhtub ka ilma devalveerimiseta. Kusjuures tõenäoliselt kasvab tööpuudus ja kärbitakse palku edasi. Seda juhul, kui valitsejad hoiavad euro 2011 nimel kinni avaliku sektori kärpimise ja maksude tõstmise plaanist. Tõsi, välismaal olles tunnetame järsku sissetulekute vähenemist.

Teine vastuargument: pärast devalveerimist ei jõuta tasuda pangalaene, mis valdavalt eurodes. Kuid unustatakse, et palgalangus on kordades hullem.

Võtame 10 000kroonise kuupalgaga inimese, kes maksab eluasemelaenu 3000 krooni kuus. 30protsendiline krooni devalveerimine tõstaks ta laenumakse 4000 kroonini. Inimene kaotab kuus 1000 krooni. See on aga võrreldav vaid 10protsendilise palgalangusega.

Jah, kursi vabaks laskmisel võib kroon kaotada ka poole oma väärtusest. Ning need, kel palku kärbitud, kannataksid topelt. Seetõttu peaks üritama sõlmida kokkulepet jätta osa valuutariskist pankade kanda. Ka võib loota, et buumiajast väiksem intressitase kompenseerib osa devalveerimise mõjust.

Kolmas vastuargument: importkaubad ja -teenused lähevad kohe kallimaks. Tõsi, kuid selle juures on hea asi see, et sunniks ostma enam kodumaiseid asenduskaupu, andes siinsetele ettevõtetele tööd ja leiba. Pealegi võimaldab olukord maailmamajanduses endiselt survestada sisseostuhindu.

Neljas vastuargument: Eesti majanduspoliitika nurgakivi - tugev kroon - ja sellega koos usaldusväärsus kaob, devalveerimine lükkab euroga liitumise edasi. Usaldusväärsus välisinvestorite silmis on praegu tasemel, kust alla on raske liikuda, devalveerimist juba oodatakse. Jah, usaldusväärsus võib langeda ajutiselt, kuid kui meil õnnestub pärast D-päeva jalad alla saada, võib see kiiresti taastuda.

Euroga liitumise edasilükkamise kohta võib vastu väita, et äkki aitab see viia riigieelarve kiiremini tasakaalu. Kui devalveerimine aitab majanduskriisist kiiremini väljuda, toob see ka eurot lähemale. Pealegi, krooni kurssi võidakse suure tõenäosusega muuta euroga ühinemise hetkel, kui me seda enne ise pole teinud.

Probleemiks võib saada viies vastuargument ehk inflatsioon. Kuigi see suurendab maksutulusid ja deflatsioon on majandusele hullem, pole kõrge inflatsioon hea. Omajagu aitab seda all hoida surutis ise ja tootmise efektiivsemaks muutumine.

Kuues vastuargument: tuntavalt kasvavad laenuintressid. Ei usu, et maksejõulistele klientidele valuutalaenu intress kasvab. Lisaks, pankade omanikud on praegu uue laenuraha Eestisse kinni keeranud, rääkigu pangad, mida tahavad. Kui palju siis olematu laenuraha kallineda saab? Või kumb on hullem, kas laenukraani avamine kallima hinnaga või selle suletuna hoidmine?

Seitsmes vastuargument. "Algab majandus- ja ärikeskkonna ebastabiilsus. Töötajate väljaminekud suurenevad ja nad hakkavad nõudma suuremat palka." Seda ütles üks keskpankur aasta alguses ja ausalt öeldes ei usu ma praegu seda lugedes oma silmi. Mis ebastabiilsust lisab devalveerimine võrreldes praegusega? Devalveerimine paneks raha rohkem üle leti käima ehk annaks majandusele elustava õhusõõmu. Kes hakkab nõudma suuremat palka? Palgatõusust rääkijale vaadatakse täna otsa kui Äripäevale, kui too tunamullu devalveerimise teema tõstatas.

Kaheksas vastuargument: Eesti eksport põhineb suuresti tööjõul ja impordil, mitte loodusvaradel, seega eksportöörid väga ei võida. Praeguses olukorras on ka natuke võitu suur asi, pealegi pole tööjõukulude kiire kasv tõenäoline. Tööjõukulukas ja kohalikku tooret kasutav eksport saab hoopis taganttõuke. Lisaks jääks elektrienergia hind puutumata.

Kindlasti on devalveerimine vähemalt lühiajaline probleem ettevõtete jaoks, kel sissetulekud kroonides ja osa kohustusi, nt rendimaksed, toore välisvaluutaga seotud. Kuid siin on ainsaks lahenduseks majanduse kiire elavnemine, mis devalveerimise korral rutem saabuks.

Devalveerimise üks pluss oleks näiteks Eesti sisemajanduse kasvatamine välisturistide abil, kes nende jaoks odavnenud kaupa, sh kinnisvara, ostma tõttaksid.

PS. Devalveerimise vastu tuuakse ka asjaolu, et riigikogu peaks seda pikalt arutama ja selle ajaga muutub devalveerimine mõttetuks. Usun aga, et soovi korral leitakse lahendus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. June 2009, 12:24
Otsi:

Ava täpsem otsing