Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad laenu andmisel ettevaatlikud

    "Pankade suhtumine on muutunud päris oluliselt. Eestis ei ole meil olemasolevate lepingute lõikes probleeme olnud ja ka arvelduskrediidi pikendamine on olnud valutu," rääkis Krimelte OÜ juhatuse esimees Jaan Puusaag. "Samas hoiatavad kõik, et tuleb jälgida väga täpselt laenulepinguid," lisas ta. Puusaagi sõnul võib ka aruandlusega hilinemine olla põhjuseks, miks pank lepingut muudab ehk intresse tõstab.
    Puusaag tõdes, et väga oluliselt on halvenenud näiteks Sampo panga liisingutingimused. "Ilmselt pole lihtsalt vahendeid ja siis lajatavad kirvega," sõnas ta.
    Krimeltel on Puusaagi sõnul Lätis ebameeldiv kogemus Danske Bankiga. "Mitte millestki imeti välja üsna suur trahv arvelduskrediidi lepingu lõppemisel, mida pole ka põhjendatud. Valmistume kohtukäiguks," rääkis ta.
    Siiski usub Puusaag, et olemasolevate elujõuliste äride finantseerimisel probleeme ei teki.
    Põltsamaa Meierei Juustutööstus tahab selle aasta jooksul oma Rannu vallas asuvasse tootmisüksusesse investeerida üle 50 miljoni krooni. Ettevõtte juhataja Ago Tederi sõnul on nendeks investeeringuteks osaliselt plaanis laenu võtta suurusjärgus kümme miljonit krooni. Laenuläbirääkimised praegu käivad.
    Teder ütles, et kui võrrelda pankade suhtumist dekaadi algus- ja lõpuaastatel pole nende jaoks olukord eriti muutunud. "Pankades võtab igasuguste komiteede läbimine praegu ikkagi rohkem aega ning pabereid ei küsita ka vähem," tõdes ta siiski.
    "Ma ei saa öelda, et pangad varem oleks vähem hoolikad olnud, kuid nüüd vaadatakse asjad ikka väga täpselt läbi," märkis Teder. Tema sõnul on ettevõtte üldise olukorra, näiteks ka laoseisude kohta pangal praegu rohkem küsimist.
    Tederi firma on SEB erinevate vormingute klient olnud ligikaudu 15 aastat, mehe sõnul on SEB nende põhipank olnud ning seetõttu eeldaks ta suuremat usaldust. "See ei tähenda, et me ei saa SEBga hästi läbi, aga mõnikord võiks mõned asjad lihtsamad olla," märkis ta.
    Tederi sõnul on praegu üleüldine suhtumine ettevõtetesse selline, et pangad pigem jätavad mõned asjad tegemata. "Kusjuures mingi hulk sellest võib olla ettevõtete jaoks äärmiselt oluline ja tegemist võib olla hea ideega. Pankade liigne konservatiivsus laiemas mõttes on Eesti majandusele ikkagi kahjulik. Rohkem riske võttes saaks siiski mõne ettevõtte päästa," möönis ta.
    Tederi sõnul pole neil erinevatel aegadel laenud siiski saamata jäänud. "Siin mängib rolli ka see, et meie ettevõtte laenukoormus on piisavalt väike. Meil on võimalik juurde laenata normaalsetel tingimustel - juhul, kui meil peaks vaja olema," ütles ta.
    Kui mõni ettevõte on teatud piirini laenanud, siis talle rohkem laenu ei anta. "Seda jälgitakse praegu kindlasti päris hoolega," märkis Teder.
    Mullu detsembris sai nurkakivi Büroomaailma logistikakeskus, projekti jaoks sai ettevõte laenu Nordea pangast. ASi Infotark juhatuse esimehe Jüri Rossi sõnul arutasid pangad seekord kindlasti rohkem materjale, mis me neile esitasime, mis on äriidee jne. "Aga meil oli korralik kate olemas ning lisaks kinnisvara - see kallutas panka positiivsele otsusele. Ma arvan, et muidu me poleks küll logistikakeskusele laenu saanud. Eks nad näevad, mis jaekaubanduses toimub," märkis Ross.
    Rossi sõnul oli 2000. aastate alguses palju kergem laenu saada, kuid praegu vaatavad pangad kõike väga hoolikalt. "Pangad uskusid rohkem ettevõtte prognoosidesse. Eks igaüks annab oma äri kohta positiivse prognoosi, kuid toona uskusid nad seda rohkem, nüüd vähem," võrdles ta suhtumise muutumist.
    Samas tõdes Ross, et tegelikult teevad pangad muidugi õigesti. "Pahaks ma seda ei pane absoluutselt. Tõusvas majanduses on kerge laenu anda, kuid surutises, kus inimesed hakkavad kokku hoidma, ollakse laenuandmisega ettevaatlikum," tõdes ta.
    Kui SEB kinnitab, et praegu väljastatakse laene buumieelsel tasemel, siis teised pangad räägivad oluliselt suurenenud laenuportfellist.
    SEB juht Ahti Asmann ütles, et statistika järgi on laenude väljastamine praegu samas kohas kus enne buumi. "Majandusolukorda arvestades on see ka suhteliselt adekvaatne tase," märkis ta.
    Asmanni sõnul väljastatakse praegu pankade peale kokku uusi ärilaene kuus pisut enam kui 2 miljardi krooni eest.
    Nordea panga pressiesindaja Kristel Peikel ütles, et Nordea korporatiivpanganduse laenuportfell on 2004. ja 2009. aasta esimeste kvartalite võrdluses kasvanud. 2004. aastal oli korporatiivpanganduse laenuportfell 140 miljonit krooni ning 2009. aastal 536 miljonit.
    Sampo panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar ütles, et nemad on 2009. aasta esimeses kvartalis väljastanud märgatavalt suuremas mahus ärilaene kui 2004. aasta esimeses kvartalis. "2009. aasta esimeses kvartalis väljastati äriklientidele brutolaene 628 miljonit krooni ning 2004. aasta esimeses kvartalis 234 miljonit krooni. Toodud numbrid sisaldavad nii uusi laene kui ka olemaolevate laenude pikendamisi," sõnas ta.
    Swedbanki kodulehe andmeil oli 2004. aasta esimese kvartali kõikide laenude maht 35,6 miljardit krooni, selle aasta esimeses kvartalis 125,3 miljardit krooni.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.