Pangad laenu andmisel ettevaatlikud

Katre Pilvinski 08. juuni 2009, 00:00

"Pankade suhtumine on muutunud päris oluliselt. Eestis ei ole meil olemasolevate lepingute lõikes probleeme olnud ja ka arvelduskrediidi pikendamine on olnud valutu," rääkis Krimelte OÜ juhatuse esimees Jaan Puusaag. "Samas hoiatavad kõik, et tuleb jälgida väga täpselt laenulepinguid," lisas ta. Puusaagi sõnul võib ka aruandlusega hilinemine olla põhjuseks, miks pank lepingut muudab ehk intresse tõstab.

Puusaag tõdes, et väga oluliselt on halvenenud näiteks Sampo panga liisingutingimused. "Ilmselt pole lihtsalt vahendeid ja siis lajatavad kirvega," sõnas ta.

Krimeltel on Puusaagi sõnul Lätis ebameeldiv kogemus Danske Bankiga. "Mitte millestki imeti välja üsna suur trahv arvelduskrediidi lepingu lõppemisel, mida pole ka põhjendatud. Valmistume kohtukäiguks," rääkis ta.

Siiski usub Puusaag, et olemasolevate elujõuliste äride finantseerimisel probleeme ei teki.

Põltsamaa Meierei Juustutööstus tahab selle aasta jooksul oma Rannu vallas asuvasse tootmisüksusesse investeerida üle 50 miljoni krooni. Ettevõtte juhataja Ago Tederi sõnul on nendeks investeeringuteks osaliselt plaanis laenu võtta suurusjärgus kümme miljonit krooni. Laenuläbirääkimised praegu käivad.

Teder ütles, et kui võrrelda pankade suhtumist dekaadi algus- ja lõpuaastatel pole nende jaoks olukord eriti muutunud. "Pankades võtab igasuguste komiteede läbimine praegu ikkagi rohkem aega ning pabereid ei küsita ka vähem," tõdes ta siiski.

"Ma ei saa öelda, et pangad varem oleks vähem hoolikad olnud, kuid nüüd vaadatakse asjad ikka väga täpselt läbi," märkis Teder. Tema sõnul on ettevõtte üldise olukorra, näiteks ka laoseisude kohta pangal praegu rohkem küsimist.

Tederi firma on SEB erinevate vormingute klient olnud ligikaudu 15 aastat, mehe sõnul on SEB nende põhipank olnud ning seetõttu eeldaks ta suuremat usaldust. "See ei tähenda, et me ei saa SEBga hästi läbi, aga mõnikord võiks mõned asjad lihtsamad olla," märkis ta.

Tederi sõnul on praegu üleüldine suhtumine ettevõtetesse selline, et pangad pigem jätavad mõned asjad tegemata. "Kusjuures mingi hulk sellest võib olla ettevõtete jaoks äärmiselt oluline ja tegemist võib olla hea ideega. Pankade liigne konservatiivsus laiemas mõttes on Eesti majandusele ikkagi kahjulik. Rohkem riske võttes saaks siiski mõne ettevõtte päästa," möönis ta.

Tederi sõnul pole neil erinevatel aegadel laenud siiski saamata jäänud. "Siin mängib rolli ka see, et meie ettevõtte laenukoormus on piisavalt väike. Meil on võimalik juurde laenata normaalsetel tingimustel - juhul, kui meil peaks vaja olema," ütles ta.

Kui mõni ettevõte on teatud piirini laenanud, siis talle rohkem laenu ei anta. "Seda jälgitakse praegu kindlasti päris hoolega," märkis Teder.

Mullu detsembris sai nurkakivi Büroomaailma logistikakeskus, projekti jaoks sai ettevõte laenu Nordea pangast. ASi Infotark juhatuse esimehe Jüri Rossi sõnul arutasid pangad seekord kindlasti rohkem materjale, mis me neile esitasime, mis on äriidee jne. "Aga meil oli korralik kate olemas ning lisaks kinnisvara - see kallutas panka positiivsele otsusele. Ma arvan, et muidu me poleks küll logistikakeskusele laenu saanud. Eks nad näevad, mis jaekaubanduses toimub," märkis Ross.

Rossi sõnul oli 2000. aastate alguses palju kergem laenu saada, kuid praegu vaatavad pangad kõike väga hoolikalt. "Pangad uskusid rohkem ettevõtte prognoosidesse. Eks igaüks annab oma äri kohta positiivse prognoosi, kuid toona uskusid nad seda rohkem, nüüd vähem," võrdles ta suhtumise muutumist.

Samas tõdes Ross, et tegelikult teevad pangad muidugi õigesti. "Pahaks ma seda ei pane absoluutselt. Tõusvas majanduses on kerge laenu anda, kuid surutises, kus inimesed hakkavad kokku hoidma, ollakse laenuandmisega ettevaatlikum," tõdes ta.

Kui SEB kinnitab, et praegu väljastatakse laene buumieelsel tasemel, siis teised pangad räägivad oluliselt suurenenud laenuportfellist.

SEB juht Ahti Asmann ütles, et statistika järgi on laenude väljastamine praegu samas kohas kus enne buumi. "Majandusolukorda arvestades on see ka suhteliselt adekvaatne tase," märkis ta.

Asmanni sõnul väljastatakse praegu pankade peale kokku uusi ärilaene kuus pisut enam kui 2 miljardi krooni eest.

Nordea panga pressiesindaja Kristel Peikel ütles, et Nordea korporatiivpanganduse laenuportfell on 2004. ja 2009. aasta esimeste kvartalite võrdluses kasvanud. 2004. aastal oli korporatiivpanganduse laenuportfell 140 miljonit krooni ning 2009. aastal 536 miljonit.

Sampo panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar ütles, et nemad on 2009. aasta esimeses kvartalis väljastanud märgatavalt suuremas mahus ärilaene kui 2004. aasta esimeses kvartalis. "2009. aasta esimeses kvartalis väljastati äriklientidele brutolaene 628 miljonit krooni ning 2004. aasta esimeses kvartalis 234 miljonit krooni. Toodud numbrid sisaldavad nii uusi laene kui ka olemaolevate laenude pikendamisi," sõnas ta.

Swedbanki kodulehe andmeil oli 2004. aasta esimese kvartali kõikide laenude maht 35,6 miljardit krooni, selle aasta esimeses kvartalis 125,3 miljardit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:07
Otsi:

Ava täpsem otsing