Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jäähokis võtab avaväravani jõudnud meeskond tavaliselt võidu?

08. juuni 2009, 12:53

Hokikommentaatorid üritavad tihti inimesi
veenda, et see meeskond, kes esimese värava viskab, võidab suure tõenäosusega ka
mängu. Selle aasta NHLi finaalheitlust Pittsburgh Penguinsi ja Detroit Ren
Wingsi vahel jälginud on aga pidanud nägema, et enamasti läheb hoopis
vastupidi.

Iseenesest on see väga loogiline, et juhtima asunud meeskonnal on paremad šansid võita, sest vastasmeeskond peab võitmiseks viskama vähemalt kaks väravat ning aega ei ole selleks enam terve mängu jagu. Matemaatiliselt tõestada esimesena väravani jõudnud meeskonna paremaid võiduvõimalusi on aga mõnevõrra keerulisem, kirjutas LiveScience.

Kanada teadlased võtsid asja käsile, et näha, kas sel aastal Stanley karika eest võitlevad meeskonnad saavutasid esimeses kolmes omavahelises finaalmängus lihtsalt ebatõenäolise tulemuse või on siin tegemist mingi hokimägu iseärasusega, mis kaotab avaväravani jõudnud meeskonna eelise või vähemalt muudab selle väiksemaks.

Jäähokis esineb väravaid küll sagedamini kui jalgpallis (ehkki mänguaeg on lühem), kuid ka selles mängus tuleb pealtvaatajail väravat siiski keskmiselt umbes kümme minutit oodata (keskmises mängus lüüakse kokku pisut vähem kui kuus väravat). Väravad visatakse suvalisel hetkel ehk väheste eranditega ei ole väravate esinemine koondunud ajaliselt teatud perioodi. Samuti on väravad üksteisest sõltumatud ehk meeskonna tõenäosus järgmisena väravani jõuda ei sõltu sellest, kes eelmisel korral skooris.

Need eeldused on olulised, et teadlased saaksid mängu statistiliseks analüüsimiseks võtta kasutusele Poissoni jaotuse. Kui eeldada, et kohtuvad kaks võrdset meeskonda, siis on mängu alguses mõlemil 50-protsendiline tõenäosus võita. Jack Brimberg ja Bill Hurley Kanada kuninglikust sõjaväekolledžist leidsid Poissoni jaotust kasutades, et kui üks meeskond jõuab esimese viie minuti joosul avaväravani, tõuseb tema tõenäosus mängu võitmiseks 70 protsendile. Kui aga avaväravani jõutakse alles teise perioodi lõpus (jäähokis on kolm 20-minutilist perioodi), tõuseb värava löönud meeskonna tõenäosus mäng võita juba 80 protsendi peale, sest vastasmeeskonnal on vastamiseks vähem aega.

See arvutus on siiski võrdlemisi lihtne ning teised teadlased on avaldanud kahtlust, kas jäähoki ikka on sedavõrd lihtne mäng. Andrew Thomas Harvardi ülikoolist võttis vaatluse alla üle 25 000 NHL-is visatud värava, et teha kindlaks, kas nad esinevad tõesti suvalisel ajal. Thomas leidis, et üldjoontes nii see tõepoolest on. Erandi moodustavad perioodide esimesed paar minutit, kus mõlemad meeskonnad on ilmselt ettevaatlikumad ning väravaid on keskmisest vähem. Lisaks tuleb selgelt esile üks jäähokile omane nüanss, mis muudab värava esinemise mängu viimastel minutitel keskmisest oluliselt tõenäolisemaks. Nimelt võtab kaotusseisus meeskond tihti ära väravavahi, et ühe lisamehega meeleheitlikult väravat üritada, sest kaotada pole ju enam midagi. See aga muudab väravani jõudmise tõenäosuse suuremaks ka vastasmeeskonna jaoks, kellel on ka teisest väljaku otsast hea litter tühja värava poole teele saata.

Kui seis on kolmanda perioodi lõpu poole viigis, siis on väravani jõudmine nagu äkksurm, mis muudab vastasmeeskonna šansid väga väikseks. Brimberg ja Hurley näitasid, et nii see tõepoolest on. Viimastel minutitel juhtima minek tähendab 95-protsendilise tõenäosusega võitu.

Nüüd jääb üle vaid loota, et Pingviinid ja Punatiivad edaspidi senisest enam statistika seadustele alluma hakkaksid. Viimane nendevaheline mäng nii ka läks. Detroit viskas avavärava ning võitis kogu mängu 5:0, minnes nelja võiduni mängitavat seeriat 3:2 juhtima.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:42
Otsi:

Ava täpsem otsing