Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Siim Kallas ei mäleta oma allkirja

08. juuni 2009, 11:04

Aastail 1999-2002 rahandusminister olnud
Siim Kallas enda sõnul ei mäleta tema allkirjastatud kirja, mille järgi maksti
aastaid kõrgematele riigiametnikele suuremat palka.

"Mulle ei meenu, et oleksin näinud seda kirja ega ka osalenud selle kirjaga seotud võimalikel aruteludel. Kirja lugedes aga näib mulle, et selliste tõlgenduste andmine kuulubki täitevvõimu kompetentsi," ütles tänane Euroopa Komisjoni asepresident Kallas Äripäevale.

Riigikohtu esimees Märt Rask süüdistas eelmisel nädalal Kallase aegset rahandusministeeriumi, et eliit sai aastaid aluseta kõrgemat palka. Palgaarvestamise aluseks oli Raski sõnul võetud rahandusministeeriumi ametnike koostatud kiri, milles esitatud metoodika ainus eesmärk oli kergitada tippude, sh peaministri ametipalk võimalikult suureks.

"Kui riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6 ja riigikontrolöri ametipalga koefitsient 5,5, siis võiks eeldada, et riigikohtu esimehe aastapalk on riigikontrolöri aastapalgast mõnevõrra kõrgem. Selgub, et riigikontrolöri 2008. aasta 5,5 koefitsiendiga aastapalk oli siiski riigikohtu esimehe 6se koefitsiendiga aastapalgast ligi 120 000 krooni kõrgem," kirjeldas Rask.

Teisisõnu, riigikohtu esimees Märt Rask teenis mullu 698 790 krooni ametipalka (koefitsient 6). Riigikontrolör Mihkel Oviir, kellele peaks seaduse järgi ametipalka makstama 5,5se koefitsiendi järgi, teenis aga 746 365 krooni.

Tähelepanuväärne on, et näiteks peaminister Andrus Ansip (koefitsient 6), kes peaks ametipalgana teenima peaaegu sama palju kui Märt Rask, sai eelmisel aastal tervenisti 859 922 krooni ehk Raskist 161 132 krooni rohkem.

Raski sõnul tekkis erinevus sellest, milline on Eesti keskmine palk, mida ametipalga arvutamise aluseks võetakse.

"Kas aasta keskmine või jooksva aasta kvartali keskmine, mis palgatõusu tingimustes oli igal juhul kõrgem eelmise aasta keskmisest. Sama suhe kehtib ka kõigi teiste - kohtunike, peaministri, õiguskantsleri, riigisekretäri palkade võrdlemisel," selgitas Rask.

Peaministri kõrgemal palgal pole õiguslikku alust
Raski väitel ei ole kõrgemate riigiametnike palkade täiendavaks reguleerimiseks või täpsustamiseks volitusnormi olemas.

Mille alusel arvutati aastaid ministrite, õiguskantsleri, riigikontrolöri, kaitseväe juhataja ametipalka mitte eelmise aasta keskmisest palgast, vaid jooksva aasta kvartali keskmisest palgast, jääb arusaamatuks. Ehk teisisõnu, sellisel palgaarvutusel õiguslik alus puudub," väitis riigikohtu esimees.

Raski sõnul oli riigi rahaga rehepapi tegemine aastaid hästi varjatud avalik saladus.

"Rahandusministeeriumi ametnikud vastasid, et on olemas mingi kiri. Riigikohtule seda kirja ei väljastatud. Riigikantselei lihtsalt ei reageerinud riigikohtu ametnike järelepärimisele," oli Rask nördinud.

Pärast nädal aega kestnud otsinguid sai Rask kirja lõpuks kätte, kuid mitte ministeeriumist ega riigikantseleist.

"Selle kirja on oletatavasti koostanud rahandusministeeriumi halduspoliitika osakond. Rääkimata sellest, et see kiri ei ole õigusakt, see kiri ei vasta ka elementaarsetele haldusdokumendi nõuetele. Kirjas räägitakse seaduse tõlgendamisest, keskmise palga erinevast tõlgendamisest. Seaduste tõlgendamise õigus on kohtul, mitte haldusametnikul! Kirjas esitatakse nii-öelda tõlgendusena terve metoodika, kuidas saavutada meelepärasem kõrgem Eesti keskmine palk, mida ministritele maksta. Tegemist oli põhiseadusega ilmses vastuolus oleva halduspraktikaga," on Rask veendunud.

Siim Kallas ei mäleta palga aluseks saanud kirja
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani, professori Kalle Meruski hinnangul on kirja alusel seaduse tõlgendamine ja sisuliselt uue regulatsiooni loomine vastuolus põhiseadusega.

"Sellest tulenevalt ei saa see olla ka õiguslik alus ametnikele palga maksmisel. See väljub igasugustest demokraatliku õigusriigi raamidest," märkis Merusk.

Tema sõnul võib seaduses sätestatud regulatsioone täpsustada vastavalt põhiseadusele valitsus või minister määrusega, kui seaduses on vastav volitusnorm olemas. "Riigikogu ja nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduses sellist volitusnormi ei ole. Seadus ei võimalda sellist varianti, et teatud ametnikele arvutatakse keskmine palk mitte aasta keskmise palga, vaid jooksva aasta kvartali keskmise alusel," märkis Merusk.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase - peaminister 2002-2003 ja rahandusminister 1999-2002 - sõnul ta Raski viidatud kirja ei mäleta.

"Mulle ei meenu, et oleksin näinud seda kirja ega ka osalenud selle kirjaga seotud võimalikel aruteludel. Kirja lugedes aga näib mulle, et selliste tõlgenduste andmine kuulubki täitevvõimu kompetentsi," ütles Kallas reedel Äripäevale.

Praeguse peaministri Andrus Ansipi nõunik, 1999-2006 rahandusministeeriumi kantslerina töötanud Aare Järvan tunnistas Äripäevale, et ta ei ole "otseselt kursis selle kirja olemasolu ega tekkelooga".

"Usun, et tegemist oli rahandusministeeriumi palgaspetsialistide parimas usus koostatud arvamusega, kuidas asjassepuutuvaid seadusesätteid rakendada. Nagu riigikohtu esimehe ettekandes on õigesti viidatud, ei olnud seaduses ette nähtud volitusnormi nimetatud ametikohtade palgakorralduse täpsemaks reguleerimiseks. Seega oli palkade maksmise õiguslikuks aluseks olnud otseselt seadus ise. Sellegipoolest võiks olla igati ootuspärane, et riigiasutused püüavad seadust rakendada täpselt ühtemoodi. Veel parem, kui selle aluseks on mingi kokkulepitud kirjalik tekst," õigustas Järvan.

Ta lisas, et probleemi ei oleks, kui kehtiv seadus ütleks otsesõnu, et lisaks kohtunikele arvutatakse ka teiste ametnike palk välja eelmise kalendriaasta, mitte eelnenud kvartali keskmise palga alusel.

Äripäeval on Siim Kallase allkirjaga kiri
Äripäeva käsutuses on siiski rahandusminister Siim Kallase ja tollase ministeeriumi kantsleri Aare Järvani allkirjastatud kiri riigikantseleile 12. jaanuarist 2001, kus Kallas ja Järvan selgitavad ministrite kvartalipõhist palgaarvestuse korda.

Raski vihastanud kirja ja ministeeriumi endiste juhtide allkirjastatud kirja sõnastus erinevad vaid detailides.

Aastatel 2003-2005 rahandusministri ametit pidanud Taavi Veskimägi nimetas Raski kriitika alla sattunud kirja memoks. "Palka makstakse riigiteenistujatele ja -töötajatele ikka seaduse, mitte memode alusel. Sellele tuginevalt ei ole saanud keegi üheski riigiasutuses mingeid haldusotsuseid teha, vaid iga pädevust omav isik on pidanud ise lahti mõtestama seaduses sätestatud palgaarvestuse reegli," ütles Veskimägi.

Äripäev küsis kommentaari ka endiselt riigikontrolörilt Juhan Partsilt, praeguselt riigikontrolörilt Mihkel Oviirilt ja õiguskantslerilt Indrek Tederilt, samuti ekspeaminister Mart Laarilt. Ükski neist ei leidnud võimalust vastata.

Endine õiguskantsler Allar Jõks ütles, et ei ole kõnealuse kirjaga kokku puutunud, mistõttu ei oska seda ka hinnata.

Eksrahandusminister Tõnis Palts ütles, et teema on talle liiga uus, et adekvaatset hinnangut anda. "Kuulsin sellest isegi esimest korda meedia kaudu paar päeva tagasi," vabandas Palts.

Palgamäär sama, aga Ansip seljatas Raski 161 132 krooniga aastas

koefitsient ja tippametniku 2008. aasta ametipalk kroonides
peaminister Andrus Ansip 859 922 (koefitsient: 6)
riigikontrolör Mihkel Oviir 746 365 (koefitsient: 5,5)
riigikohtu esimees Märt Rask 698 790 (koefitsient: 6)
Lisaks makstakse peaministrile ja ministritele igakuiselt 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks

Taust
Väljavõte tippametnike, sh peaministri palga aluseks olevast seadusest
Paragrahv 1. (1) Peaministri, ministrite, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja liikmete ning ringkonna-, maa-, linna- ja halduskohtu kohtunike ametipalk on Eesti keskmise palga ja käesoleva seadusega kehtestatud vastava koefitsiendi korrutis. Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikmete ning ringkonna-, maa-, linna- ja halduskohtu kohtunike ja kaitseväe juhataja ametipalka korrigeeritakse iga aasta alguses Eesti eelmise aasta keskmise palga alusel.

Riigikogu korraldas kõrgemate riigiametnike ametipalkade arvutamise alused ümber alles mullu 19. novembril vastu võetud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadusega, mille N 1 lõige 2 sätestab, et peaministri, ministri, kaitseväe juhataja ja riigikontrolöri, õiguskantsleri ametipalk on vastava koefitsiendi ja 2007. aasta Eesti keskmise palga korrutis.

Kes kui palju ja mille alusel teenib?
peaministri ametipalga koefitsient on 6,0
ministri ametipalga koefitsient on 5,5
kaitseväe juhataja ametipalga koefitsient on 5,0
riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5
õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 5,5
riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0
riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 5,5
ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,5
maa-, linna- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,0
Allikas: riigikogu ja vabariigi presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadus

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. June 2009, 13:23
Otsi:

Ava täpsem otsing