Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viisemann: Balti pangad endiselt huvitavad

Piret Reiljan 08. juuni 2009, 13:05

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann
kirjutas kommentaariks Äripäeva reedesele luubiloole II samba pensionifondidest,
et artiklis "pinnuks silmas" nimetatud ja mullu oluliselt turuväärtust kaotanud
Läti Parex panga ning Leedu Snoras panga võlakirjad on endiselt huvitav
investeering.

Järgneb LHV finantsportaalis ilmunud Andres Viisemanni kommentaar.

Mis puudutab Parexi ja Snorase võlakirju, mille kohta arvab Äripäev, et need on LHV pensionifondidele pinnuks silmas, siis vastates ajakirjaniku küsimustele, kirjutasin et Balti pankade võlakirjad on mulle tundunud ja tunduvad endiselt huvitavad. Snorase 2010.a mais lõppevaid võlakirju ostsime turult sel kevadel juurde, makstes nominaalist veidi alla 70%. Tänaseks on nende turuhind tõusnud kõrgemale, kuid oleme otsustanud mitte müüa. Snoras on ka ise enda võlakirju nii läinud aastal kui ka käesoleval aastal tagasi ostnud.

Kaalusime tõsiselt ka Parexi võlakirjade juurde ostmist pärast seda, kui riik panga üle võttis, ning võlakirjad kauplesid madalama hinnaga kui 50% nominaalväärtusest, kuid otsustasime siiski oma positsiooni mitte suurendada. Samas usume, et suure tõenäosusega lunastab Parex kahe aasta pärast õigeaegselt oma võlakirjad koos intressidega täies mahus. Me ei pane silmi kinni võimaluse ees, et need võlakirjad võidakse ka restruktureerida, kuid ka sel juhul ootame, et lõpptulemus on parem, kui hind, millega me neid oma pensionifondides täna kajastame ja palju kõrgem, kui oli turuhind aastavahetusel.

Meil on kogu aeg olnud võimalus neist "kahest pinnust" vabaneda, kui me seda tahaksime. Ma ei väida, et LHV pensionifondidel ei oleks pinde olnud. Kuid me ei ole kartnud valu, et neid välja kiskuda, st ka kahjumiga maha müüa.

Viisemann ei pea omafonde eneseimetluseks

Kuigi LHV pensionifondide investeeringute hulgast teisi enda panga fonde ei leia, kaitses Viisemann oma konkurente ja nentis, et suured kaotused omafondidesse investeerimisest on põhjustatud regiooni valikust.

Mis puudutab eneseimetlust, siis mina ei lugenud küll artiklist välja, mis põhjusel fondijuhte selles patus süüdistati. Kui ma õigesti aru sain, siis ajakirjanik pani võrdusmärgi oma panga fondidesse investeerimise ja eneseimetlemise vahele.

Kuna LHV II samba pensionifondid ei ole kuni viimase ajani teistesse LHV poolt juhitud fondidesse investeerinud, siis loodan, et mind ei süüdistata erapoolikuses, kui oma kolleegidest fondijuhte püüan kaitsta. Nagu tähelepanelikud lugejad samas artiklis avaldatud fondijuhtide kommentaaridest võivad välja lugeda, siis kahte nahka klientidelt ei koorita, st oma fondidesse investeerides ei võeta neilt ei sisenemis- ega väljumistasusid ning ka osa haldustasudest antakse pensionifondidele tagasi.

Väide, et oma panga fondidesse investeerimisega pensionifondid kaotasid, vastab tegelikkusele vaid niipalju, et need nn oma fondid olid peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa teemalised. Kaotuse põhjused olid pigem investeerimisstrateegias, mitte oma fondidesse investeerimises. Kui mu kolleege milleski "süüdistada" saab, siis on see liigses usus Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni. Aga kui mu mälu mind ei peta, siis selle regiooni suhtes Äripäev ei ole olnud nii kriitiline nagu "oma fondidesse investeerimise" suhtes.

LHV pensionifondide aruannetes vead

LHV fondijuht Viisemann oli kriitiline Äripäeva artiklisse sattunud paari faktivea suhtes, kuid nentis hiljem, et kõnealused eksitused olid põhjustatud vigadest fondide aastaaruannetes.

Lugedes 5. juuni Äripäeva kaanelugu, mis kirjutab pensionifondide kibedatest viljadest ning fondijuhtide eneseimetlusest, märkasin paari eksitust, mis tõenäoliselt kogemata olid soliidsesse ärilehte sattunud.

LHV pensionifondide kohta väitis artikkel et "Fondis LHV Uued turud kaotasid pea kogu väärtuse näiteks eestlaste osalusega Soome kiirlaenufirma Luottotalo Fenno ning Venemaa Sberbanki võlakirjad". LHV pensionifondide fondijuhina võin kinnitada, et Luottotalo Fenno on maksnud korrektselt oma võlakirjadele 10- kuni 18-protsendilist intressi ning nende väärtus ei ole kadunud. Sberbanki võlakirju ostsime 27. oktoobril hinnaga 760,7 USD võlakirja kohta. Aastavahetuse seisuga olime need vastavalt turuhinnale hinnanud 742,0 USD peale. Täna on nende võlakirjade turuhind ostuhinnast 28% kõrgem.

Hiljem lisas Viisemann täiendavalt:

Analüüsides koos Äripäeva ajakirjaniku Piret Reiljaniga Äripäeva reedest kaanelugu pensionifondidest, jõudsime järeldusele, et ekslik väide “Fondis LHV Uued turud kaotasid pea kogu väärtuse näiteks eestlaste osalusega Soome kiirlaenufirma Luottotalo Fenno ning Venemaa Sberbanki võlakirjad” põhines Penionifondi LHV Uued Turud aruandes esitatud ekslikel andmetel võlakirjade soetusväärtuse kohta. Kuigi aruandes on soetusväärtused ühe võlakirja kohta õiged, on soetussumma kokku vigane. Aruande need osad, mis puudutavad bilansipäeva seisu, on korrektsed.

Vaatamata sellele piinlikule veale meie fondi aruandes, on mul siiski hea meel kinnitada, et nimetatud võlakirjad ei ole kaotanud väärtust ning Sberbanki võlakirja turuhind oli reedese seisuga isegi 28% ostuhinnast kõrgem.
LHV pensionifondide fondijuht Andres ViisemannLHV pensionifondide fondijuht Andres Viisemann

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2009, 13:18
Otsi:

Ava täpsem otsing