Kortermajas saab kasutusloa lihtsamalt

"Käisime tõrksa korteriomanikuga kaks ja pool aastat kohtus ja tulemus oli sisuliselt null - tema sai raha, ülejäänud korteriomanikud õiguse pööning välja ehitada," seletas Tallinnas Koidula 2 renoveeritud puumaja korteriühistu esimees Arvo Eller. Et kaasomanikest korteriomanikud kõik peale ühe olid ehitusega nõus, pidas Eller viimase käitumist väljapressimiseks - himustati ju üht pööningukorterit.

Tulemusena said elanikud pööningukorteritesse sisse kolida alles viimastel jõuludel. Ühistu esimees oli ühtlasi töid teinud ehitusfirma Megarex OÜ juht.

"Sain endale korteri teisele korrusele. Teadsin, et lähen sinna elama," seletas Eller. Praegu ootab pööningu kasutusloa saamine puuduva sprinklersüsteemi taga.

"Kui enne võis iga inimene kortermajas ehitustöid teha, siis nüüd peab algataja olema majaelanik," selgitas Tartu Linna Arhitektuuri ja Ehitusosakonna Järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint.

Alates 1. maist jõustunud Ehitusseaduse muudatuse põhjal peab ehitusloa taotleja olema majaelanik, kel selja taga enamik kaasomanikke. Ehitusluba ise jõustub alles kõigi elanike täielikul kirjalikul nõusolekul.

Kasutusloa saab juba enamike kaasomanike nõusolekul. Seega ei saa üks korter hakata juba teadaolevat objekti ühtäkki blokeerima. "Inimesel olgu pretensioonid siis, kui on ehitusaeg," ütles ta.

Seega on nüüd ehitusloa taotlemine raskem, kasutusloa saamine kergem. Enne sai kasutusloa vaid kõigi kaasomanike nõusolekul. Lisaks ei pea enam saama igalt kaasomanikult eraldi paberil nõusolekut, vaid võib kõigi allkirjad ühele lehele kokku koguda.

Tallinna Linnavalitsuse Ehituskontrolli osakonna juhtaja Elvis Tõnisson tõdes, et sellest uuendusest kasutuslubade taotlemine suurenenud ei ole. Suurimaks veaks kasutuslubade alal pidas Tõnisson tõsiasja, et sageli seda ei taotletagi, mis aga omakorda võib viia trahvini.

Lisaks venitavad kasutusloa saamist taotleja puudulikud dokumendid.