Lipstok: Eestil kõik võimalused kriis edukalt läbida

11. juuni 2009, 11:28

Kriisist saavad majanduse välja tuua vaid
struktuursed reformid ning eelarve- ja rahapoliitika suhtes usalduse säilitamine
keskmises ja pikemas perspektiivis, ütles täna Eesti Panga mulluse aastaaruande
esitlemisel riigikogus keskpanga president Andres Lipstok.

"On selge, et Eesti majanduse ning Eesti raha- ja finantssüsteemi jaoks olid eelmise aasta lõpu ja selle aasta alguse sündmused tõeliseks proovikiviks, mil pandi proovile vastupanuvõime ja suutlikkus kohaneda muutuva väliskeskkonnaga. Täna julgen ma olukorda hinnata mõõduka optimismiga ning korrata juba märtsis öeldut, et Eestil on kõik võimalused kriis läbida ja sellest edukalt üle saada," ütles Lipstok Eesti Panga pressiteate vahendusel.

Lipstok lisas, et selleks ja järgmiseks aastaks prognoosib keskpank hinnataseme mõningast langust. "On selge, et mitte mingeid muutusi Eesti rahapoliitikas ega rahapoliitilises raamistikus ei tehta ega tohigi teha. Eesti krooni kurss jääb muutumatuks ja euroala liikmeks saame praeguse vahetuskursiga. Ma tahaksin siinkohal ka rõhutada, et hinnastabiilsus on üks kõige olulisem tegur majanduskasvu toetamisel," märkis ta.

Pangandussüsteemi usaldusväärsusest rääkides sõnas keskpanga president, et pangad on kriisiga siiani hästi toime tulnud. "Eesti pangandussüsteemi keskmine kapitali adekvaatsus on täna üle 22 protsendi. Eestis tegutsevate pankade siinsete tütarettevõtete kapitaliseeritus on täiesti piisav, et tulla toime ka suuremate laenukahjumitega kui praeguse, hinnanguliselt kaheprotsendilise kahjumiga, ilma et nad peaksid selleks kaasama lisakapitali," rääkis Lipstok.

Eraldi peatus ta pangandussüsteemi lõimumisel Skandinaavia ja Euroopa turgudega, mis on üks kõige olulisem stabiilsust toetav asjaolu ja mida toetab koostöö Põhja-Balti regiooni riikide vahel. "Võib kindlalt öelda, et meie piirkonna igapäevane infovahetus ja koostöölepingud on eeskujuks finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele kogu Euroopa Liidus," mainis Lipstok.

Keskpanga president tõi esile, et Eesti ettevõtted ja kodumajapidamised on oma käitumist ja ootusi viimase poole aasta jooksul põhjalikult muutnud. "Seega on erasektor juba muutunud majandusolukorraga suuresti kohandunud ning põhilised Eesti majandust ohustavad tegurid oluliselt vähenenud. Jooksevkonto ehk investeeringute ja säästude vahe on praktiliselt tasakaalustunud ning majanduse jooksvate kulude rahastamine on tagatud jooksvate tuludega. Samuti ei ole Eestil probleeme välisvõla refinantseerimisega," rõhutas ta.

Euroalaga ühinemine on Lipstoki sõnul praegu Eesti peamine ja lähim majanduspoliitiline eesmärk. "Tuleb tagada, et praeguses majandusolukorras mõistetav eelarvepuudujääk püsiks nii sellel kui ka järgmisel aastal kindlalt väiksemana kui kolm protsenti SKPst. Selleks tuleb Eesti Panga hinnangul vähendada selle aasta eelarvepuudujääki lisaks veebruaris ja aprillis astutud sammudele veel 6,5 miljardi krooni võrra," rääkis keskpanga president.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2009, 14:56
Otsi:

Ava täpsem otsing