Luterma lahkub börsilt

Aktsiate ülevõtmispakkumine väikeaktsionäridele on küll tavaliselt börsi soovitus, kuid kohustuslik see ei ole, ütles Tallinna börsi tegevjuht Kalle Viks.

Viks rääkis, et praegu on ärimees Oliver Kruuda suuromanduses oleva Luterma (endise Kalevi) vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal ligi 9 protsenti, mida on vähem, kui börsi reglemendi noteerimisnõuetes sätestatud.

"Ülevõtmispakkumise võimalik tegemine on noteerimise lõpetamiste puhul alati arutluse objektiks ja meiepoolseks soovituseks, kuid kohustusena seda ei eksisteeri," märkis ta.

Viks selgitas, et laiemalt vaadates on noteerimine tavapärane lepinguline suhe kahe ettevõtte - börsioperaatori ja börsiettevõtte vahel. "Demokraatlikus õigusriigis on lepingu osapooltel õigus leping teatud tingimustel üles öelda. Kedagi vägisi lepingulises suhtes hoida pole võimalik," rääkis Viks.

"Ülevõtmispakkumise tegemine oleks kindlasti tervitatav ja on hea tava, aga nõuab arusaadavalt vastavate vahendite olemasolu," kommenteeris Swedbanki maaklerosakonna juht Andres Suimets.

Suimets selgitas, et väärtpaberite noteerimise lõpetamise börsil otsustab börsi noteerimisorgan, kellel on õigus keelduda avalduse rahuldamisest eelkõige siis, kui see kahjustab investorite huve või annab osale väärtpaberite omanikele ebaõiglase eelise teiste omanike ees.

"Seega väita, et börsilt lahkumise lubamine on vale otsus, on võrdne väitega, et noteerimisorgan ei ole oma tööd korrektselt teinud. Seda ma kindlasti öelda ei julgeks," nentis Suimets. Ülevõtmispakkumise tegemise kohustust ASile Rubla ühestki õigusaktist Suimetsa teada ei teki.

"Kuidas saaks börs sundida Rubla seda tegema, ma samuti ei tea," ütles Suimets. Ta toonitas, et Luterma börsilt lahkumise kontekstis on investor kindlasti sunnitud otsustama, millisena ta näeb ettevõtte tulevikku. "Hilisem investeeringust väljumine on raskendatud, ent kas turul on ka pärast noteerimise lõpetamise uudist piisavalt ostjaid, on kaheldav," arvas Suimets.

Luterma väikeaktsionär Sander Karu ütles Luterma börsilt lahkumise tingimuste kohta, et Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon ei usu justkui ise ka, et nende otsuse tulemusena investorite huvid kaitstud on.

"Börsiteates toodud tingimused, mille alusel saab väikeaktsionär börsilt lahkuda, on väga ebamäärased," möönis Karu.

"Lugedes börsiteadet, tundub, et NASDAQ OMX Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjon ise ka ei usu, et nende otsuse tulemusena on investorite huvid kaitstud," ütles Karu, lisades, et tal ei ole mingit alust arvata, et suuromanik Oliver Kruuda soovib kaasaktsionäridel nahka üle kõrvade tõmmata.

Seda, miks ei kästud Kruudal teha väikeaktsionäridele ülevõtupakkumist, võiks Karu hinnangul täpsemalt kommenteerida noteerimis- ja järelevalvekomisjon. "Kui tõesti on lähtutud seadustest ja järgitud "head tava", siis riskidega peaks juba iga investor investeerides ise arvestama," arvas koolitaja ja koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse.

"Kuna minu arvamus võib mõjutada aktsiate hindu Tallinna börsil, ei soovi ma turuga manipuleerida," vastas Karu küsimusele, kas ta üritab börsil aktsiad ära müüa või hoopis osalust suurendada, et ka pärast börsilt lahkumist edasi aktsionäriks jääda. "Sõltuvalt hinnamuutustest börsil olen valmis nii aktsiaid müüma kui ka ostma."

Oliver Kruuda ei vastanud eile telefonile ega e-postiga saadetud kirjadele.

Pikka aega Tallinna börsil erinevatesse ettevõtetesse investeerinud Arvo Nõges oli tõsiselt pettunud, et Luterma ei pea börsilt lahkudes tegema väikeinvestoritele ülevõtmispakkumist. Tema hinnangul on börs kui operaator tema usaldust kuritarvitanud.

"Ma olen väga üllatunud, et sellistel tingimustel lubatakse börsilt lahkuda," kommenteeris Nõges börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni otsust lubada Lutermal börsilt lahkuda ilma, et suuromanik teeks väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise. "Ma arvasin, et börs tõesti kaitseb väikeinvestorite huve."

"Kuna uudis on värske, kavatsen ise õigusliku analüüsi teha, kas seda otsust saab kohtus vaidlustada," rääkis Nõges edaspidistest kavatsustest. "Mulle tundub, et seda asja peaks menetlema ka investorite liit."

Nõges rääkis, et tema kui väikeinvestor on seni Tallinna börsi uskunud ja arvanud, et börs täidab endale võetud kohustusi. Sealhulgas ka s, et ettevõtte vabalt kaubeldav aktsiate osa peab olema 25 protsenti, lisas ta.

"Minu silmis ei ole Tallinna börs oma lepingut piisava hoolsusega täitnud ja on sellega investoritele kahju tekitanud," leidis investor, pidades silmas Tallinna börsi tegevjuhi Kalle Viksi kommentaari, et börsi kui operaatori ja Luterma kui noteeritud ettevõtte vahel on lepinguline suhe, millest tulenevad omad kohustused.

Viks rääkis, et kindlasti oleks ülevõtmispakkumine väikeinvestoritele kõige parem lahendus, kuid antud juhul ei saa börs ega keegi teine nõuda Lutermalt ülevõtmispakkumise tegemist.

"Börs arvestas aga otsuse tegemisel muu hulgas asjaolu, et Rubla (Luterma suuraktsionär - toim) oli poolteist aastat tagasi teinud aktsionäridele ülevõtmispakkumise, mille käigus oli kõigil aktsionäridel võimalik oma osalused soovi korral võõrandada," põhjendas Viks.

"Muide, samasugune praktika on kasutusel näiteks Stockholmi börsil, kus ülevõtmispakkumist reeglina ei tehta ega nõuta," lisas ta.

"Kahtlustus, et Kruuda või keegi teine oleks börsi mõjutanud, on pehmelt öeldes solvav," rääkis Viks, lükates ümber kahtlustuse, justnagu oleks Luterma suuromanik Oliver Kruuda komisjoni kuidagi mõjutanud.

"Meie "mõjutamine" on piirdunud noteerimise lõpetamise taotluse korrektse esitamisega veebruaris," täpsustas Viks.

Komisjoni otsuse edasikaebamise kohta ütles börsi tegevjuht, et finantsinspektsiooni kui väärtpaberituru riikliku järelevalveinstitutsiooni poole võib alati pöörduda, kui on kahtlusi, et keegi on väärtpaberiturul õigusvastaselt käitunud.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler ütles, et igal investoril on õigus minna kohtusse.

"Tsiviilkohtumenetluse algatamine on iga investori õigus, kuid soovitan selle õiguse rakendamisele eelnevalt asja väljavaadete hindamiseks konsulteerida oma õigusnõustajaga," ütles Kessler.

Küsimusele, milline on finantsinspektsiooni seisukoht, vastas Kessler, et seaduse järgi ei ole finantsjärelevalve jaoks tehtav menetlus avalik ning seisukohti konkreetsetes asjades nad väljaspool finantsjärelevalvemenetluse resultaati ei avalda.