Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Juhtkiri: kus raha jätkub, et seda himustada

1706-aripaev 12. juuni 2009, 07:16

Üleeile esitati kuriteokahtlustus
sotsiaalministeeriumi reformierakondlasest nõunikule Anders Tsahknale. Anders
Tsahknat kahtlustatakse mõjuvõimuga kauplemises: väidetavalt kasutas ta oma mõju
nõunikuna, et saavutada ametiisikutelt soodsaid otsuseid nende huvides, kes
talle soodustusi lubasid.

Anders Tsahkna vastu üles kerkinud süüdistused heidavad varju ka tema parteile ja kogu tervishoiusüsteemile. Tsahkna on ammu sümboliseerinud äri ja poliitiliste sidemete põimumist. Kunagi Tallinna abilinnapeana töötanud reformierakondlast on kahtlustatud, et ta omas samal ajal eraettevõtteid, mis müüsid tervishoiusüsteemile teenuseid.

Kuigi Tsahkna püüdis firmadest eemalduda, siis kahtlused varjatud osalustest püsisid. Ehk levis veendumus, et kui ostjaks on Tsahkna (selles rollis siis riigi rahaga), on ka müüjaks Tsahkna.

Kunagine Tallinna Diagnostikakeskuse skandaal ei takistanud Reformierakonna meditsiinispetsi taas pinnale ujumast sotsiaalministeeriumi nõunikuna, kui kõmu oli vaibunud. Ja - nagu kahtlustus väidab - jätkamast huvide konfliktiga.

Korruptsioonikahtlusi ei aita kuidagi hajutada ka sotsiaalministeeriumi nõunikuna mullu ligi 230 000 krooni teeninud mehe pillav elustiil ega kalduvus oma ettevõtete majandusaasta aruandeid mitte esitada. Tsahkna juhtumi põhjal saame teha kaks olulist üldistust. Esiteks, tervishoiuks kulutatav raha ei ole mitte ainult Eesti riigi üks suuremaid väljaminekuartikleid - ainuüksi haigekassa ravikindlustuse kulud olid 2008. aastal 12,2 miljardit krooni - vaid ka üks raskemini kontrollitavaid. Äripäev võis selles veenduda viimase kuu jooksul, kui uuris Tsahkna võimalikke ärihuvisid meditsiinivaldkonnas ja üritas saada haiglatelt ülevaadet nende kulutustest.

Haiglatega nende rahaasjadest rääkida on sama ebameeldiv kui tunnustatud eriarsti jutule pääseda - ootad ja ootad, aga tulemust ei paista. Osa haiglaid eelistab oma finantspoolt varjata. See tekitab kahtlusi, et kogu raha pole kasutatud maksumaksjale parimal viisil.

Seda kahtlust kinnitab fakt, et haiglad on praeguses kriisis ühed suuremad ehitustööde tellijad, kallite uuringute elluviijad ning hinnalise aparatuuri vajajad. Probleem selles avarate korruptsioonivõimalustega valdkonnas on palju laiem kui üks ärihuvidega nõunik.

Teiseks on taas kord langenud korruptsioonikahtlustus Eesti peaministriparteile, mis veel hiljuti armastas rääkida, et nemad Keskerakonna ja Rahvaliidu moodi asju ei aja.

Aina selgemaks saab, et kõrgete riigiametnike korruptiivne käitumine, oma ja avalike huvidega segiajamine on Eestis tavaline käitumisviis, mis levib üle erakondlike piiride nagu epideemiad kunagi.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2009, 07:47
Otsi:

Ava täpsem otsing