Pirate Bay peatunnistaja suurfirmadele: muutuge või lähete prügikasti!

Mariliis Pinn 12. juuni 2009, 17:27

Maailma kuulsaima failivahetusportaali
Pirate Bay kohtusaagas süüdistatavate kasuks tunnistusi andnud professor Roger
Wallis leiab, et suured plaadi- ja filmikompaniid peavad kiiresti muutuma, kui
nad ei taha sattuda ajaloo prügikasti.

Järgneb intervjuu reedel Tallinnas seminaril esinenud Rootsi Kuningliku tehnoloogiainstituudi professori Roger Wallisega.

Rääkisite oma esitluses, et muusika- ja filmitööstuse äri on muutumas. Kuidas see muutub?

Iga tehnoloogia muutusega kaasneb selle peatada üritamine. Näiteks kui raadio tuli, ütlesid muusikafirmad, et me ei taha raadiot. Tuli helikassett, kutsuti üles loosungiga: "Tapa kassett". See on kõik jama. Tuleb oodata, tekivad uued ärimudelid, leitakse uued viisid raha teenimiseks.

P2P-võrkudega (Peer-to-Peer on selline võrk, kus kõik arvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega – toim) on lihtsalt mindud samm edasi ja asutud üksikisikuid jahtima ja kohtusse kaebama. Välja on käidud nn moraalikaart. Vanasti ei ostnud sa plaati EMI-lt vaid Beatles'i plaadi. Nüüd plaadifirma teatab, et sa oled varas ja moraalitu, kui sa veebist selle alla laed. Loomulikult tuleb autoritele maksta. Kuid praegu toimuva rõhk ei ole selle, mida sa tohid, vaid sellel, mida sa ei tohi teha. See ei toeta loomingulisust. Autorikaitseseadused on antiinnovaatilised.

Kas autorikaitsjad pingutavad üle?

Kui avalikkus ei näe autorikaitsereegleid innovatsiooni julgustavana, siis need reeglid ei jää ellu. Autorikaitse seadustel puudub seos reaalsuse ja tehnoloogiaga. Nii ei toeta ühiskond neid ja kui piisavalt palju inimesi neid ei toeta, siis tulevad muutused. Neid tuleb uuendada, kuna tehnoloogiat pidurda ei saa. Inimesed mõtlevad pidavalt uusi asju välja, seda ei tule takistada vaid leida lahendusi.

Näiteks tudengid mõtlesid välja Studentbay, kuna nad leidsid, et ei taha maksta palju raha õppekirjanduse eest, millest on vaja vaid paari lõiku. Nad digitaliseerisid need teosed ja panid veebi üles. See säästab energiat, paberit, arendab ja samas on ebaseaduslik. Advokaadid karjusid kohe, et see tuleb peatada. Kuid hariduslikust vaatepunktist on see uskumatu ja see ei erine palju analoogmaailmast, kus ülikoolid paljundavad materjale ja maksavad paljunduse eest kirjastajatele. See on sama süsteem digitaalselt. Kuid kirjastajad on selle vastu.

Milliseks peaks autorikaitse ja muusika-filmitööstus muutuma?

Ma ei tea. Kui öelda, et kopeerimist ei saa peatada ja kogu sisu on koheselt saadaval, tekib nn voolava vee efekt, nagu vesi kraanist. Kuidas selle eest maksta? Võib-olla nagu riik maksab raamatukoguse eest, võib-olla mingi eraldi maks, võib-olla maksta selle eest koos internetiarvega. Küsimus tekib, kuidas seda raha jagada.

Võtame näiteks, et maailmas on 3,5 miljardit mobiiltelefoni. Kui lisada igaühe arvele dollar kuus, teeb see aastas 42 miljardit dollarit tulu. See on üüratu summa raha. Rohkem kui filmitööstus praegu kokku. Proportsioonid on teised, kommunikatsioonisektoris liiguvad üüratud summad rahad võrreldes meediaga, nii et seal peab kuskil lahendus olema.

Kas arvate, et võiks toimida süsteem, kus inimesed maksavad allalaetava eest?

Ma arvan, et inimesed ei lepi piirangutega. Näiteks et Beatles'i lugusid ei saa alla laadida, kuna ei jõuta plaadifirmaga tasus kokkuleppele. Parem oleks, kui tasuda sisu eest koos internetiarvega. Osad inimesed küll võivad kaevata, et miks nad peavad maksma asjade eest, mida ei kasuta. Kuid mina ostan näiteks ajalehe ja samas kunagi ei loe sealt spordiuudiseid.

Nii, et iTunesi muusikapoe sarnased veebid ei ole lahendus?

Ei. Sest veebis on nii palju asju ja valik on nii lai. Illegaalsed, legaalsed, igavad, kuumad jne, see on nagu tõsiselt hea raamatukogu. Riik tavaliselt toetab häid raamatukogusid. Nüüd on pigem kummaline, et veebile ei öeldakse, sest sisu omanikud räägivad varastamisest. Uue lahendus leidmist ei saa peatada.

Kas tulevikus võivad pigem telekommunikatsioonifirmad sisu müügilt teenida?

Kui tulevikus 5-10% kommunikatsiooniteenuste tasust läheks autoritele, siis see meelitaks kindlasti uusi kasutajaid, sest telekonifirmad elavad info liikumisest. Näiteks mina töötan P2P-Next kallal. See peaks valmima 2011. Meie mure, on, et kuna P2P tehnoloogia kasutamine on toonud nii palju kohtasju, siis selle reputatsioon on vilets ning inimesed ei julge seda kasutada. Ja seda vaid rumalal põhjusel, et kohus vaatab asjale autorikaitse seaduse prisma läbi, mitte kaubandusseaduse kohaselt, mis käsib soodustada uusi ärimudeleid.

Käärid on ka ELi seadussüsteemis. Konkurentsiseadused ei ole lahendanud gigantsete plaadifirmade, kellel kuuluvad mitmesugused õigused, probleeme. Nemad kisavad nüüd kõige rohkem. Väikesed plaadifirmad panevad kõik niigi tasuta veebi ja on toimuvaga rahul. Nad teenivad kontsertidega.

Mida arvate Prantsusmaa seadusest, millega karistatakse internetist ilmajäämisega inimesi, kes on kolm illegaalset faili alla tõmmanud?

Õnneks sealne riigikohus tunnistas selle eile põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kuid teised riigid plaanivad sarnaseid algatusi.

Jah, [Euroopa Parlamendis arutatav – toim] telekomiseadus. Selle saatus selgub sügisel, kui Rootsi on ELi eesistuja. Kuid on selge, et ei saa inimesi veebist ära lõigata. Kuidas sa Rootsis näiteks rongipileteid ostad? Veebita ei saa pea midagi teha. See on surnud seadus. Tehnoloogia areneb. Näiteks kui PirateBay kohtuasi lõpuks viie aasta pärast riigikohtusse jõuab, on tehnoloogia muutunud ja see vana süsteem ebaoluline.

Suured plaadifirmad panevad palju raha uute nn koopiakaitsete arendamisse. Mida arvate sellest?

See ei tööta kunagi, plaadifirmad võiks selle unustada.

Palju suurfirmad kulutavad, et arengut peatada?

On inimesi, kes on PirateBay kohtuasja raames arvutanud, kui palju nad advokaatidele maksnud on ja palju nad selle asemel uusi filme ja CDsid oleks võinud teha. See on päris suur summa.

Kas selle raha hoopis loomisse pannud, kui palju nad teeninud oleksid?

Ma ei tea. Kuid see on suurfirmade loomuses, et nad pigem maksavad advokaatidele arengu takistamise eest, kui nad ei oska uusi asju kasutada. Siis leiavad nad uue ärimudeli ja unustavad võitluse. Nagu kassettide vastu võideldi ülemkohtuni välja, kuid siis teeniti nende pealt välja laenutamisega. Nüüd peavad plaadifirmad muutuma, enne kui nad üleliigseks muutuvad, nagu kirjastajad juba kohati on. Seal on trend, et kirjanikul on agent, kes kõik korraldab. Parim oleks leida viis, kuidas need suurfirmad lõhkuda, sest nad takistavad loomingulisust.

Miks nad võitlevad?

Nad on alati nii käitunud, sest advokaadid ütlevad ei, kui nad milleski kindlad ei ole.

Võib see muutuda?

Ma arvan küll, sest telgitagustes on tunda muutusi. Aruteludel räägitakse hoopis teisel toonil lahenduste leidmisest. Kuid näiteks PiratBay juhtumil on retoorika selline, et see on kohutav, kurjategijad. Nad on kahepalgelised.

Millal võib muutus tulla?

Loodan, et enne 2011. aastat, kui lõpetame selle suure P2P Next projekti, sest meie platvorm põhineb BitTorrentil ja seda ei saa kasutada, kui süsteemil on halb maine. See oleks 18 miljardi euro ELi raha raiskamine. Tegu on audiovisuaalse meedia jagamise platvormiga avalikes ringhäälingutele, mida saaks kasutada ka indiviidid. See on palju odavam, kui standardne satelliidi ülekanne. Eesmärk on jõuda miljonite vaatajateni.

Kas ei ole riskantne sellist projekti praegu vedada?

Pilk tuleb suunata tulevikku. Kui internet, televiisor, telefonid ühinevad, on vaja väga efektiivset jaotusvõrku. Ja selleks sobib vaid P2P tehnoloogia. Praegune süsteem, kus igal ringhäälingul on oma server, millest alla laadimisel peab ootama ja kui nõudlus on suurem siis nad ei pea selle vastu, ei toimi.

Maailma kuulsaima failivahetusportaali Pirate Bay kohtusaagas eksperdina tunnistusi andnud meediauurija ja multimeedia professor Roger Wallis esines Tallinnas meediakonverentsil "Avalik-õiguslik meedia kohandub uue meediaga." Wallis väitis, et tema uuringud ei näita seost failivahetuse ja intellektuaalse omandi müüginumbrite vahel. Just Wallis oli see, kes tunnistas kurikuulsas Pirate Bay kohtusaagas süüdistatavate kasuks. Seetõttu seati kahtluse alla isegi tema akadeemiline pädevus.

Lisaks vallandas Wallis endale lillede saatmise aktsiooni. Ta esitas protsessil oma seisukoha, et muusikaäri on failijagamisest palju kasu lõiganud. Mitmed uued muusikud on saavutanud tohutu tähelepanu ja paljude muusikute kontserditulu on tänu sellele kasvanud. Wallis kinnitas samuti, et tema teadusuuringud tõestavad, et failijagajad ostavad keskmiselt rohkem muusikat ja teisi kultuuritööstuse tooteid kui need, kes taolisi teenuseid ei kasuta.

Euroopa Liidu P2P Next projekti eesmärgiks on luua kasutajalt kasutajale (P2P) voogesituse baasil avatud lähtekoodiga videosignaali edastamise uue põlvkonna infrastruktuur. Euroopa Liit rahastab ligi projekti 280i miljon krooniga. BitTorrentil põhinev süsteem peaks suutma viia arvutisse ja televiisorisse interneti kaudu allalaetava sisu ja otseülekanded. See pole mõeldud asendama, vaid täiendama telesaadete seniseid edastuskanaleid. Projekti partnerite seas on ka EBU ja BBC. Praegu muusika ja videote illegaalse jagamise poolest tuntud P2P-võrgu eeliseks on, et allalaetav fail ei tule ühest serverist, vaid teiste laadijate arvutitest. Teletootjate serverid ei peaks kõigi vaatajate koormusele vastu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2009, 12:23
Otsi:

Ava täpsem otsing