Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rekordiline superlääts purustab difraktsioonipiiri

12. juuni 2009, 20:15

Maailma kõrgeima resolutsiooniga lääts
võimaldab tulevikus teha reaalajas filme molekulide tegutsemisest.

Umbes kümme aastat tagasi leiutas John Pendry Londoni Imperial College’ist superläätse mõiste. Sinnamaani arvasid teadlased, et kõikide läätsede lahutusvõime on piiratud difraktsioonipiiriga, mille kohaselt valgust ei saa läätsede abil fokuseerida alale, mis on väiksem kui pool vastava elektromagnetlaine lainepikkusest, kirjutas Technology Review.

See kehtib aga vaid juhul, kui vaadata valguslainete levivat komponenti. Valgus salvestab aga ka lainepikkusest väiksemaid detaile komponentides, mis ei liigu valguse levimissuunas. Pendry näitas aga, et ka haihtuvad komponendid saavad levida negatiivse murdumisnäitajaga materjalis. Ta leidis, et väga õhuke hõbedakiht peaks olema just sobivate omadustega.

Sellest ajast saadik on käivitunud võidujooks superläätsede ehitamiseks. 2005. aastal valmistas Illinois’ ülikooli teadlane Nicolas Fang läätse, millega saab vaadelda vaid kuuendiku lainepikkuse suuruseid detaile. Tegemist oli olulise edasiminekuga difraktsioonipiiri juurest, kuid kas superläätsed on võimelised ka enamaks?

Selgus, et vaid mõnekümne nanomeetri paksust hõbedakihti on väga keeruline valmistada. Sellises skaalas kipub hõbe klompe moodustama nagu vesi plastikul, mis muudab saadud kihi ebatasaseks. See vähendab oluliselt haihtuvate lainete levimisvõimet.

Nüüdseks on aga Fang ja tema kolleegid välja mõelnud, kuidas imeõhukesi hõbedakihte siledaks muuta. Selleks tuleb hõbedakiht kasvatada germaaniumikihi peal, mis sunnib hõbeda siledat õhukest kihti moodustama

Nii valmistatud lääts on suur edusamm objektide suurendamisel. Selle rekordiline lahutusvõime on vaid üks kaheteistkümnendik valguse lainepikkusest. Teadlaste hinnangul peaks ka suurem lahutusvõime olema võimalik – teoreetiliseks piiriks on üks kahekümnendik lainepikkusest.

Fang ja tema kolleegid usuvad, et nii valmistatud superläätsedega peaks olema võimalik filmida molekulide tegevust reaalajas nähtava valguse käes.
Rekordiline superlääts purustab difraktsioonipiiri

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. October 2009, 10:34
Otsi:

Ava täpsem otsing