Täna heisatakse lipud Eestis leinalipuna

14. juuni 2009, 08:55

Küüditamise aastapäev 14. juuni on Eestis
leinapäev, mille puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid leinalipuna.

Riigikantselei soovitab Eesti lipu heisata ka kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel.

Sinimustvalge lipu heiskamisel leinalipuna mälestame neid inimesi ja peresid, kes arreteeriti ja viidi okupatsioonivõimude poolt Venemaale ööl vastu 14. juunit 1941. aastal Eestis korraldatud esimesel massiküüditamisel. Vaid vähestel neist õnnestus naasta kodumaale.

Seinalipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille lehvivad otsad ulatuvad lipu lehviva servani.

Masti heiskamisel tõstetakse lipp algul aeglaselt mastitippu ja seejärel langetatakse nii, et lipu alumine äär asetseks masti keskel. Leinalipu langetamisel tõstetakse lipp esmalt mastitippu, seejärel lipp langetatakse.

Lipupäeval Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Järgneb presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri tänane ühisavaldus.

68 aastat tagasi – ööl vastu 14. juunit 1941 – küüditati Eestis oma kodudest Siberisse tuhandeid inimesi. See kümnete tuhandete inimeste tragöödia on Eesti, nagu ka Läti, Leedu, Poola ja veel mitme Ida-Euroopa riigi ning nende kodanike tragöödia. See on paljusid Euroopa maid 20. sajandil tabanud tragöödia, kus rahvastelt võeti iseseisvus või nende riigid painutati võõra diktaadi alla.

Küüditatute ja võõrsil hukkunud või hukatute ainus "süü" seisnes selles, et nad olid olnud vabad kodanikud, keda okupatsioonirežiim umbusaldas ja kartis. Massirepressioonidega sooviti külvata ikestatud maades hirmu ja alandlikkust.

Mäletades ja leinates täna oma küüditatud kaasmaalasi, mäletame ja leiname kõiki kommunismi ja natsismi ohvreid, ükskõik milline oli nende rahvus, usutunnistus või kodumaa. Küüditamine, holokaust ja holodomor on inimsusevastased kuriteod.

Meie ülesanne on mäletada minevikku, kuid samas – ja rõhutatult – vaadata meie kõigi ühisesse tulevikku. Mäletamine on meeldetuletus, kui väärtuslikud on vabadus ja demokraatia.

Kuritegeliku totalitaarse ühiskonna sunnitud kogemus on õpetanud meile demokraatiast lugupidamist ja demokraatia hoidmise vajalikkust.

Meie usume demokraatiasse. Me toetame neid kunagisi saatusekaaslasi, kes on valinud oma riigile demokraatia tee ja demokraatlikud väärtused.

Me austame demokraatlikke valikuid ja tunnustame iga rahva valikuvabadust.

Sellises maailmas ei saa korduda küüditamise tragöödia. Sellises maailmas ei saa saatanlik kurjus meie uksele koputada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. June 2009, 12:32
Otsi:

Ava täpsem otsing