Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik soetab 350 miljoni eest kütust
Kui majanduslikult raske aja tõttu on riigikogu juba otsustanud pool stabiliseerimisreservi 7 miljardist kroonist ära kasutada, siis aastatega kogutud Eesti musta kulla reserve on asjaosaliste sõnul rahaks pöörata praktiliselt võimatu.
Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri (OSPA - Oil Stockpiling Agency) juhataja Alan Vahi sõnul võib kütusereservi müügi korral tabada Eestit midagi suhkrutrahvi taolist. Majandusministeeriumi pressibüroo teatel pole riigil mingeid kavatsusi varusid sarnaselt stabiliseerimisreserviga laiaks lüüa.
"Vastavalt ELi liitumislepingule on riik võtnud endale 90 päeva vedelkütusevarude moodustamise kohustuse ning seda ka täidetakse," teatas ministeerium.
Juba neli aastat tagasi seadis riigikogu eesmärgiks, et 1. jaanuariks 2010 peab Eestil olema kokku kolme kuu jagu bensiini, diislikütust, rasket kütteõli ja lennukipetrooli.
Täpselt nädala pärast lukustub üks viimaseid bensiini- ja diislihankeid, mis kergitab Eesti riikliku vedelkütusevaru 47 300 tonni võrra. Tehingu orienteeruv hind võib küündida 350 miljoni kroonini.
Vaht rääkis muiates, et Eestis on raske leida nii efektiivset riigifirmat, mille iga töötaja kohta tuleb üle 700 miljoni krooni vara ja mis teenis mullu iga palgalise kohta ligi 10 miljonit krooni kasumit. Lisaks Vahile töötab firmas veel vaid üks juhataja ning assistent.
Kütusereservide haldaja kiire kasv on aga läbi. "Kui oleme praegu käimasolevad hanked edukalt läbi viinud, oleme Eesti 90 päeva kütusenormi ka täis ostnud," täpsustas Vaht.
Agentuuri juhi sõnul on näiteks soomlastel 150päevane kütusevaru, kuid ta tunnistab endale, et praeguses majandusolukorras oleks mõeldamatu tõsta Eesti reservi Soome tasemeni. "Kuid mõned päevad üle 90 päeva varu on kindlasti mõistlik hoida, et vältida igast pisemast tarbimise muutumisest tulenevat varude koguse muutmise vajadust," lisas Vaht.
Kuigi esmapilgul võib tunduda, et pärast käimasolevaid hankeid kokku 242 500 tonnini ehk 2 miljardi kroonini küündiv vedelkütusevaru on justkui väga suur, on see maailma mastaabis nagu piisk merre.
Nimelt täidaks riigi kütusevaru napilt poole maailma suurimast supernaftatankerist Seawise Gigant. Selline 458 meetri pikkune naftasaar võib vedada kuni 565 000 tonni vedelkütust koguhinnaga 4-5 miljardit krooni.
Kas Vaht ei karda, et praegusel majanduskriisi ajal, mil parlament otsib paaniliselt valdkondi, kust raha näpistada, võib poliitikute peas küpseda plaan ka riigi kütusereserv osaliselt maha müüa. "No ma ei usu! On seda teist suhkrutrahvi siis Eestile veel kukile vaja!? Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides on 90päevane vedelkütusevaru olemas. Seda reguleerib direktiiv, kusjuures selle täitmist jälgitakse väga tähelepanelikult. Oleme varusid aastaid hoolega kogunud. Kui me neid nüüd nii kergekäeliselt maha hakkaksime müüma, siis mõjuks see Eesti usaldusväärsusele ikka väga halvasti," hoiatas Vaht parteilasi.
Kütusereservi on riik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu süstinud nelja aasta jooksul 2,1 miljardit krooni. Viimane enam kui 600 miljoni kroonine rahasüst tuli aastavahetuse paiku.
Ministeerium loodab, et rohkem raha vedelkütuse agentuur riigilt enam ei soovi. "OSPA aktsiakapitali on suurendatud selliselt, et sellest saaks 90 päeva varud moodustatud. OSPA jälgib seda, et olemasolevast rahast piisaks," vastas ministeeriumi avalike suhete juht Kalev Vapper.
Erinevalt Eestist tuleb Lätis ettevõtjatel ise osa riiklikust kütusereservist moodustada.
"Teame, et Lätil on reservide kogumine jagatud vedelkütuseettevõtete ja riigi vahel proportsioonides 60 päeva ja 30 päeva. Erinevatel liikmesriikidel on varude moodustamine ja haldamine korraldatud erinevalt. Sarnaselt Eestiga on samal ajal ELiga liitunud riikidel agentuur ka Leedul, Poolal, Tšehhil, Slovakkial, Sloveenial, Ungaril, Maltal, Küprosel ja Kreekal," selgitas teiste riikide kütusevarude kogumise tagamaid Vapper.
Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju ütles, et nende emaettevõte Soomes, Neste Oil Oyj on osalenud mitmel OSPA hankel ning mõned neist ka võitnud.
"Tegemist on olnud Soomes hoiustatava kütusega. Neste Eesti AS on OSPA-le Eestis müünud diislikütust ühe hanke raames," sõnas Kaju ja lisas: "Neste jaoks ei ole OSPA-ga seotud äri majanduslikult olulise tähtsusega."