Pisike külmunud bakter aitab tundma õppida maavälist elu

15. juuni 2009, 12:29

Leiti uus bakteriliik, kes jäi ellu üle 120
000 aasta pikkuse perioodi jooksul kolme kilomeetri sügavusel Gröönimaa
liustikujää all. Teadlased usuvad, et leitud bakteri sarnased eluvormid võiksid
esineda ka teistel planeetidel.

Pennsylvania ülikooli teadlased eesotsas Jennifer Loveland-Curtzega kirjutasid uuest bakterist nimega Herminiimonas glaciei ajakirjas International Journal of Systematic and Evolutionary Microbiology. Töörühm näitas uinunud bakteri ellu tagasi toomisel üles suurt kannatust – kõigepealt hoiti proove seitse kuud kahe kraadi juures, seejärel veel neli ja pool kuud viie kraadi juures. Alles siis võisid teadlased vaadelda imepisikeste lillakaspruunide bakterite kolooniaid, kirjutas Physorg.

H. glaciei on väike isegi bakteri kohta – ta on 10 kuni 50 korda väiksem kui soolekepike E. Coli. Ilmselt aitas just bakteri väiksus tal jääkristallide pinnal ellu jääda. Väike rakusuurus on kasulik tõhusamaks toitainete omastamiseks ja kaitseks kiskjate vastu, lisaks saavad pisikesed organismid hõivata mikroelupaiku ja ökoloogilisi nišše, mis suurematele organismidele lihtsalt väikseks jäävad. On näidatud, et kõige pisemad bakterid domineerivad just paljudes raskemate elutingimustega mulla- ja merekeskkondades.

Kuna enamik Maal elavatest elusorganismidest on mikroorganismid, võib oletada, et see on nii ka teistel planeetidel. Maal ekstreemsetes tingimustes elavate mikroorganismide uurimine võib seega näidata, millised eluvormid mujal Päikesesüsteemis ellu jääda võiksid.

"Ekstreemselt külmad keskkonnad on parimad Maa-väliste elupaikade analoogid,“ ütles Loveland-Curtze, "Äärmiselt madalal temperatuuril võivad rakud ja nukleiinhapped säilida miljoneid aastaid. H. glaciei on üks vähestest ametlikult kirjeldatud ultraväikestest liikidest ja siiani ainuke, kes on leitud Gröönimaa jääst. Selliste bakterite uurimine võib aidata mõista, kuidas rakud ellu jäävad ja isegi kasvavad ekstreemselt karmides tingimustes: alla –56 kraadise temperatuuri käes, vähese hapnikuga, kõrge rõhuga, piiratud ruumis ja väheste toitainetega.“

"H. glaciei ei ole patogeen ning inimestele ta kuidagi kahju ei tee,“ lisas Loveland-Curtze, "Kuid see pisike bakter võib läbida filtreid, mida kasutatakse vedelike steriliseerimiseks laborites ja haiglates. Kui mõni muu ultraväike bakter oleks patogeen, võiks see esineda steriilseks peetavates lahustes. Väga väiksed bakterirakud võivad kasvada täiesti selges lahuses, kuna nende tihedus pole piisavalt suur, et muuta lahus häguseks.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:42
Otsi:

Ava täpsem otsing