Uuring: Eestis palgalangetuse suuremad ohvrid keskastmejuhid

Annika Matson 15. juuni 2009, 10:01

PricewaterhouseCoopersi pooltEesti
juhtivate ettevõtete ja organisatsioonide seas tehtud ekspress-uuringu andmetel
on viimase 6 kuu jooksul töötajaid koondanud 2/3 ning põhipalka vähendanud 1/3
küsitletud ettevõtetest.

Tulemustasusid ning muid rahalisi ja mitterahalisi hüvesid on kärpinud ligi pooled vastanuist. Palgalangetuse suuremad ohvrid on keskastmejuhid.

Mai lõpus Eesti ettevõtete tipp- ja finantsjuhtide seas tehtud küsitluses uuriti, kui palju on ettevõtted juba vähendanud või kavatsevad vähendada erineva ametitasemega töötajate põhipalka ning on rakendanud muid kokkuhoiumeetmeid nagu näiteks tulemustasu, preemiate ja mitterahaliste hüvede kärpimine, sundpuhkus, osaline tööaeg ja koondamine. Mõnevõrra üllatuslikult on veel terve rida selliseid ettevõtteid, kus ei ole olnud vajadust radikaalseid tööjõukulu kärpeid teha.

2/3 ettevõtetest on vähendanud või vähendamas töötajate arvu, ligi 1/3 on rakendanud osalist tööaega või sundpuhkust.

Küsitluse tulemusena selgus, et 66% vastanutest on juba koondanud või plaanivad lähiajal koondada oma töötajaid. Sealhulgas 36% on koondanud kõikide ametipositsioonide töötajaid, 23% eelkõige lihttöötajaid ning 6% eelkõige spetsialiste ja juhtkonna liikmeid. 34% vastanutest ei ole vähendanud ega plaani lähiajal oluliselt vähendada töötajate arvu.

Sundpuhkust on rakendanud 28% ettevõtetest, nendest omakorda umbes pooled kuni 1 nädal töötaja kohta ning pooled rohkem kui 1 nädal töötaja kohta. Osalist tööaega on rakendanud 30% ettevõtetest.

1/3 ettevõtetest on vähendanud põhipalku

Pisut üllatuslikuna selgus, et põhipalku on vähendanud vaid ligikaudu 1/3 ettevõtetest. Kõige sagedamini on põhipalku vähendatud keskastme juhtidel (38% vastanuist) ja kõige harvem lihttöötajatel (27% vastanuist). Valdavalt on põhipalka vähendatud kuni 10% (ligikaudu 2/3 palka vähendanud ettevõtetest) ja ainult üksikutel juhtudel rohkem kui 20%. Küsitletud ettevõtetest on enamik plaanitud palgakärped juba teinud, ainult kümnendik vastanuist plaanib teha palgakärpeid järgmise 6 kuu jooksul.

PwC juhtivkonsultant Jüri Etverk kommenteeris uuringutulemusi: „Tõik, et palgakärped juhtivates ettevõtetes on puudutanud pigem keskastme juhte ja spetsialiste ning kõige vähem lihttöötajaid, võib esmapilgul tunduda üllatav, ent peegeldab tõenäoliselt tendentsi, et nõudluse kahanedes on ettevõtted lihttöötajaid pigem koondanud, kuna vajadus nende järele sõltub otseselt turu mahust.“ Etverki sõnul võib lihttöötajate palgakärbe põhjustada neile reaalseid toimetulekuprobleeme ning olulist moraali, motivatsiooni ja töötulemuste kahanemist ettevõttes. Lisaks ärilistele kaalutlustele tunnetavad ettevõtete juhid ka sotsiaalset kohustust ning kärbivad palku pigem paremini tasustatud juhtkonnal ja tippspetsialistidel kui tavatöötajatel.

40% ettevõtetest on vähendanud tulemustasusid ning muid hüvitisi

Tulemustasusid on vähendanud või otsustanud vähendada 38% ettevõtetest, enamasti jääb vähendus alla 20%. Mitmesuguseid muid rahalisi hüvitisi (nt jõulupreemiaid ja puhkusetoetusi) on vähendanud või otsustanud vähendada 40% vastanutest. Enamasti jääb saavutatud kokkuhoid kogu tööjõukulust alla 5% (58% juhtudest) või vahemikku 6-10% (21% juhtudest).

Mitterahalisi hüvitisi, nagu auto, kütuse, parkimise ja mobiiltelefoni kompensatsiooni, on vähendanud või otsustanud vähendada 38% ettevõtteist. Ka mitterahaliste hüvitiste kärpimisest saavutatud kokkuhoid jääb enamasti alla 5% kogu tööjõukulust (59% juhtudest), kuigi on ka ettevõtteid, kus sel teel on kokku hoitud üle 20% kuludest.

Jüri Etverki sõnul tajuvad töötajad hüvitisi sageli väärtuslikemana, kui need tegelikult on, ning nende kärpimine ei anna sageli piisavat rahalist efekti võrreldes sellega kaasneva demotiveeritusega. „Samas on muidugi erandeid, kus kõikvõimalike hüvitistega on liiale mindud, ning seda kajastas ka uuring – pea kolmandikul kärpijatest moodustas hüvitiste maht üle 20% palgafondist,“ lisas ta.

PwC vastutava partneri Ago Vilu sõnul ei ole ühte imerohtu, mis toimiks kriisi vastu paremini kui teised. „Vähenenud nõudlus võib tingida töötajate koondamise vajaduse, kahanenud müügihindadega toimetulemiseks võib osutuda möödapääsmatuks palga või muude hüvitiste kärpimine. Vajaliku kokkuhoiu võib saavutada ka sisemiste protsesside ülevaatamise ja tõhustamisega. Kindel on aga see, et mitte midagi tegemist võivad endale lubada vaid need, kelle äri on kriisi suhtes immuunne – neid on aga praegu väga vähe.“

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. June 2009, 11:44
Otsi:

Ava täpsem otsing