Läti rahaturgudel on pinged alanemas

Läti pankadevahelisel rahaturul alanes üleöölaenude intress Rigibor eile 8,6 protsendile reedeselt 24,6 protsendilt, mis Nordea analüütiku Andris Larinsi sõnul on märk olukorra rahunemisest. "Surve andis järele, kui turule latte juurde tuli," ütles ta agentuurile Bloomberg.

Läti keskpank avalikustas eile, et müüs läinud nädalal kommertspankadele 111,7 miljonit latti, kasvatades valuutareservi 160 miljoni euro võrra. See oli esimene lattide müük mullu novembrist, mil riigil tuli raskustes Parex bankale appi minna.

Ühtlasi on see märk, et surve latile annab järele. Vaid nädal varem oli keskpank sunnitud pea rekordiliste tugiostudega (168 miljonit latti) rahvusvaluuta kurssi toetama.

Läti keskpank kasutab reserve, et hoida lati kurssi kitsas kauplemiskoridoris, mis ei ületa +/- 1% euro suhtes fikseeritud keskkursist.

Meeleolu rahaturgudel parandas ka Läti valitsuse pühapäeval sündinud negatiivse lisaeelarve kokkulepe, mida Läti parlament täna arutama hakkab. Kärbete suurus on 500 miljonit latti ehk 11,2 miljardit krooni, millele täna-homme oodatakse parlamendi heakskiitu. Siis saab Läti kätte ka järgmise osa IMFi ja ELi abilaenust, kinnitas eile peaminister Valdis Dombrovskis.

IMF kaalub seda alles ning avaldab oma seisukoha lähipäevil. Eile Kasahstanis visiidil olnud IMFi juht Dominique Strauss-Kahn avaldas muret kärbete sotsiaalsete tagajärgede pärast. "IMF on mures, et vajalikud eelarvekärped ei tuleks eelkõige riigi vaeseima elanikkonna arvel," sõnas ta. Euroopa Komisjon on öelnud, et laenuosa kättesaamine sõltub negatiivse lisaeelarve kinnitamisest.

Läti rahandusministri Einars Repše sõnul võib riigieelarve defitsiit ka kärbete järel küündida tänavu enam kui 10%ni, mis ületab kahekordselt 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu tingimustes kindlaks määratud ülempiiri. Lisaks tänavustele kärbetele tuleb 500 miljonit latti Repše sõnul eelarvest lõigata ka tuleval ja ületuleval aastal.