Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Päästmine tõi hea teenistuse
Kui USA valitsus suure hooga maksumaksja raha vildakile vajunud pankadesse valas, tekitas see parajat furoori ning süüdistusi, et tegu on puhta raiskamisega.
Ajal, mil tavainimesed siplesid tõsiste probleemide küüsis, kuidas end suurte laenude eest soetatud kodudest mitte lasta välja heita, kulutab riik nende raha mingitele pankadele, kes ilmselgelt on oma probleemides ise süüdi.
Nüüd tundub siiski, et mõnel juhul on investeering end päris viisakalt ära tasunud ning maksumaksja võiks oma rahapaigutusega igati rahule jääda.
Citigroupi juht Vikram Pandit kinnitas veebruaris Kongressile valitsuselt saadud abi kasutamist selgitades, et teeb investeeringu Ameerika inimestele kasumlikuks. Kuigi sel ajal paistis see pigem kohustusliku sõnakõlksu kui võetud lubadusena, on panka investeerimine teiste riskantsete investeeringutega võrreldes tootnud praeguseks tõepoolest rohkem.
Kui võrrelda oktoobris paigutatud 45 miljardit pangas ja aktsiaturul täna, on selges võidus raha kasv päästetud pangas. Valitsus on eelisaktsiate näol teeninud juba 7,5 protsenti tootlust, samas kui sama suur rahasumma S&P 500 aktsiaindeksisse paigutatuna oleks nüüdseks kogunud peaaegu kolm korda vähem ehk vaid 2,6 protsenti.
Valitsus kasutas oma rahapaigutuste tegemiseks sama taktikat, mida on korduvalt harrastanud ka maailmas vast edukaimaks peetav investor Warren Buffett. Taktika kaunis lühikeseks kirjelduseks on eelisaktsiad ehk aktsiad, millel pole küll aktsionäride koosolekul suuremat hääleõigust, aga teenivad lihtaktsiatest mäejagu (mõnel puhul suurem mägi, teisel puhul rohkem kerge küngas) rohkem.
Kuna tavaliselt saab rahajagaja endale sobivaid tingimusi suhteliselt kerge vaevaga välja pressida, suutis valitsus oma mõnel juhul suhteliselt pealesurutud abipaketiga lepingusse kirjutada endale väga soodsad klauslid. Need ajavad panku nüüd raha kiiresti tagasi maksma, et raskest koormast vabaneda.
Seega, pole põhjust nuriseda suurpankade päästmise vajalikkuse ja mõttekuse üle, sest need pangad maksavad kogu valitsuse hoolitsuse üsna korralikult tagasi.