Rahakühvelduse kaks kuud

Investeerimine on põnev. Võiks arvata, et edu eeldab süvateadmisi finantsmaailmast, täpset ettekujutust ettevõtte ärist, juhtkonnast, turupsühholoogia tundmist, terviklikku pilti makromajandusest ja pika kogemusega arenenud kõhutunnet. Kuid isegi sellise keeruka siseeluga professionaalil ei pruugi midagi välja tulla. Milleks siis üldse rabeleda? Teeks siis kohe nii, et oleks lihtne.

Ühe taolise strateegia ma 17. aprillil aripaev.ee lehe kirjutises "Strateegia, kuidas Tallinna börsilt kõva raha kokku kühveldada," välja pakkusingi. Idee oli lihtne - osta koledal masendusajal võrdse osakaaluga nelja riskantset Tallinna börsi ettevõtet ja hoida pöialt, et nad pankrotti ei läheks. Või kui ka üks-kaks lähevad, siis loota, et ellujäänud teevad oma suure tootlusega mõne aasta jooksul kaotatud investeeringud kuhjaga tasa. Nii näiteks võib ühe pankroti ja keskmiselt kümnekordse aktsia hinna kasvuga teenida tootluseks 650%. Nelja ettevõtte aktsiad valisingi välja seepärast, et kogurisk siiski enam-vähem vastuvõetav oleks. Kõik raha ainult näiteks Arco Varasse pannes, on meil sellest rahast ka oluliselt suurem võimalus ilma jääda. Summa nelja vahel ära jagades väheneb aga oluliselt ka kaotuse risk.

Minimaalset teadmist ja kogemust vajavale strateegiale kohaselt koostasin ma ka minimalistliku indeksi, mille liikumisse panustavad need neli aktsiat - Arco Vara, Baltika, Olympic EG ja Tallink - võrdselt. Teisiti öeldes peegeldab antud Rahakühveldamisindeks taolise portfelli täpset tootlust. Ehk kui indeks kerkib kümnendiku, siis 40 000kroonine alginvesteering kasvab 44 000 kroonile. Neile neljale aktsiale peale vaadates võib ilma numbreid uurimatagi öelda, et Rahakühveldamisindeks on turumuutustele oluliselt tundlikum kui OMXT indeks - kui turg tõuseb, kihutab esimene viimasest oluliselt kiiremini, kui turg aga langeb, ei vääri Rahakühveldamisindeks oma nimegi. Võib muidugi vaielda, et need kaks indeksit ei ole lõpuni võrreldavad, aga millised indeksid on? Võtsin võrdlusindeksiks parima, mida turul pakkuda.

Tänaseks on strateegia välja käimisest möödas kaks kuud ja peab tõdema, et start ei olegi kõige hullem olnud, eriti ilus oli esimene kuu ja teise kuu algus, mil täideti ka strateegia miinimumeesmärk - 25% kasvu. Kahekümnendaks maiks oli Rahakühveldamisindeks oma algselt sajalt punktilt kerkinud 129,5 punktile. Seejärel kukkus indeks eilse seisuga aga 113,1 punktile, mis tähistab strateegia seniseks tootluseks 13,1%. Samal ajal on OMXT lisanud alla kümnendiku.

Ma kardan, et sellega see langus veel lõppenud ei ole ja Rahakühveldamisindeksil võib peagi tekkida identiteedikriis. Seetõttu võtaks kindla peale mineja praegu ehk raha välja. Paljud spetsialistidki usuvad, et globaalmajandus ja aktsiaturud näevad sel aastal veel halbu üllatusi. See tähendab, et tänasega võrreldes pakuvad börsid ka paremaid ostuvõimalusi. Aga rahakühveldamise strateegia eesmärk ei olnudki täpselt põhja tabada, vaid suurt riski väiksemaks maandades uut tõusulainet oodata ja sellega kaasa sõita. Ehk see võimalik kukkumine tuleb ära kannatada ja esialgsele pikaajalisele visioonile truuks jääda.

Kui mõelda, kuidas strateegia risk kahe kuuga muutunud on, siis tänu rahakühveldamise nelikult tulnud pisikestele positiivsetele signaalidele võib ennast ehk hapralt kindlamini tunda. Kuid teisalt on see aeg siiski veel lühike, et kaugeid järeldusi teha. Võib ainult rõõmustada suurepärase alguse üle - ühtki pankrotti me veel näinud ei ole.