Riikliku pensionifondi idee tundub kaheldav

Katre Pilvinski 16. juuni 2009, 00:00

"Väike killustunud turg - ma ei näe otseselt seda põhjust, miks riik peaks tulema erasektorisse seitsmenda tootega, kui põhimure on see, et pole oldud piisavalt konservatiivne," märkis Põldoja.

"Riik saaks pigem reguleerimise kaudu sekkuda, kuid arvestama peaks ikkagi sellega, et pensionifondi peamine eesmärk on teenida lisapensioni," sõnas ta. "Kui riik midagi peaks praegu tegema, peaks ta aktsiate osa tõstma, kuna on teada, et aktsiate hinnad lähevad üles," lisas ta.

Põldoja ise on kõige suurema aktsiaosalusega fondi investor. "Seetõttu pole mul põhjust kaaluda riiklikku kui konservatiivsesse fondi investeerimist," märkis ta.

Samas tunnistas Põldoja, et konservatiivsed fondid on raha kehvalt juhtinud. "Aga ma ei näe, et riik saaks seda paremini teha kui erasektor," ütles ta. "Kui riik tahab kuidagi põhiosa säilimist pensionifondist paremini tagada, tuleb teha veel konservatiivsem fond, kuid mida konservatiivsem fond, seda väiksem potentsiaalne tootlus ning seda väiksem lisapension," tõdes Põldoja.

Nordea Pensions Estonia ASi juhi Angelika Tageli sõnul puudub riikliku fondi järele vajadus. "Ainus argument sellise pensionifondi loomiseks oleks see, et turul tegutsevate fondivalitsejate vastu puudub usaldus. Ent Eestis tegutsevad fondivalitsejad kuuluvad valdavalt rahvusvahelistesse finantsgruppidesse," selgitas ta.

Tageli sõnul ei mõjuta uute pensionifondide tekitamine või tekkimine Nordea tootlust. "Nordea pikaajaline reiting Aa1 on kolm pügalat kõrgem kui Eesti riigi reiting, seega meie klientidel puudub põhjus pensionifondi vahetada," sõnas ta.

Tagel viitas ka Läti näitele. "Varem juhtis Läti riigikassa ühte konservatiivset teise samba pensionifondi, kuid selle tegevus lõpetati ja varad anti üle turul tegutsevate fondivalitsejate haldusesse 2007. aasta oktoobris. Riigikassa juhitud pensionifondi tootlus ei erinenud oluliselt turu keskmisest," märkis ta.

Riikliku teise samba pensionifondi idee käis neljapäeval riigikogus esinedes välja finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. Tema sõnul näitas kriis, et nime poolest konservatiivsed fondid on võtnud rohkem riske, kui olnuks mõistlik.

Malmsteini sõnul võiks riiklik fond investeerida sarnaselt stabilisatsioonireservi ja riigikassa reservidega, kus piirangute tõttu pole olnud väga tõsiseid tagasilööke. Teine variant on karmistada investeerimispiiranguid konservatiivsetele pensionifondidele.

"Varasügisel tahaks analüüsiga välja tulla, sel ajal saab kaaluda ka konservatiivsete fondide temaatikat," ütles Malmstein. Kallis lahendus see pole, see on suhteliselt lihtsakoeline, märkis ta.

Kui olukord rahuneb ja pilt läheb selgemaks, püüame teha analüüsi, mis on toimunud teise pensionisamba süsteemis nii meil kui ka teistes riikides, kuidas meie fondivalitsejad toimetasid ning millised on võimalikud valikud.

Kas me üldse midagi süsteemis muudame, pole otsustatud. Sügisel teeme analüüsi. Idee kaaluda riigi konservatiivse pensionifondi loomist riigikassa juurde on üks võimalik variant.

Teised riigid on sellist võimalust osaliselt mõnel juhul rakendanud, väga suur osa aga pole. Seda on mõtet teha siis, kui näeme, et on oluline põhjus ja see annab mingi tulemuse süsteemi efektiivsuse või usaldusväärsuse aspektist. On ka alternatiive, nagu konservatiivsete fondide investeeringute piirangud või garantiitingimused.

Eesti pensionisüsteemi usaldus on kannatada saanud kahel põhjusel. Eelkõige seetõttu, mis toimus finantsturgudel ning lisaks on maine langenud ka seetõttu, et süsteem on külmutatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:08
Otsi:

Ava täpsem otsing