Telekomi aktsionäridel on põhjust rahul olla

Eesti Telekom on alates 2004. aastast iga aasta juunis aktsionäride vahel välja jaganud vähemalt miljard krooni. Täna läheb 4522 aktsionäri vahel jagamisele 1,45 miljardi suurune palgasedel. Lisaks liigub telekomifirmalt riigi rahakotiraudade vahele 385 miljoni krooni eest tulumaksu.

Kui rahulduda Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki eelmisel aastal väljahõigatud enam-vähem elamisväärse 5000kroonise kuusissetulekuga, siis võib öelda, et Eesti Telekomil on 230 investorit, kes üldse tööd tegema ei peaks - iga-aastane dividendisaak vähemalt 60 000 krooni.

Üle miljoni krooni saavad täna Eesti Telekomilt 30 investorit. Nende hulgas on kaks Eesti eraisikust väikeaktsionäri ja kaks osaühingut. Ülejäänud kontode taga on enamalt jaolt suured finantskontsernid.

Suurima eraisikust aktsionäri Felix Laupmaa kontole laekus mullu dividendina üle 1 miljoni krooni. Sama suur summa laekub ka täna.

"Ega Eesti Telekom pole Eesti Loto, kus võidusumma laekub kolm aastat tagantjärele, kõik tuleb korraga ja ühel päeval arvele!" naerab Laupmaa.

Aktsionär on Laupmaa olnud algusest peale - alates 1999. aastast - ja kuna muud sissetulekut tal pole, kulub raha elamisele. Filatelisti ja asjaarmastajast kunstikogujana võib ta oma kollektsiooni taas täiendada.

"Sellest rahast ma elan. Pool sellest summast on minu aasta eelarve, teine pool igasugused muud summad," ütleb ta.

Laupmaa tunnistab, et ET on tema ootusi täitnud ja igal aastal korralikku dividendi maksnud. Ta ei arva, et järgmisel aastal dividendisaak palju väiksem on.

"Seni, kuni pole müüdud ja Eesti riik on siiamaani keeldunud aktsiaid müümast, ei usu ma, et omanikud on nõus väiksemaid dividende maksma. Kui kasum tõesti langeb 10%, makstakse ka dividende niipalju vähem. Ma ei usu, et see asi drastiliselt muutub," selgitab Laupmaa.

Tallinna Tehnikaülikooli doktor, eraettevõtja Raivo Touart teenib nii eraisikuna kui ka firmade kaudu ET dividendina kokku alla miljoni krooni.

ET dividendide maksmise poliitika on tema sõnul väikeaktsionäridele meelt mööda.

"See on mõistlik. Telekom pole kasvuaktsia, vaid dividendiaktsia. Turg on äärest ääreni täis ja kasvada pole enam kuhugi. See pole Tallink, kes vallutab Läänemere ja kui see on vallutatud, siis Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani, ega kavatse aktsionäridele niipea midagi maksta. Aktsionär peab endale aru andma, mida ta ostab," räägib Touart.

Ta ütleb, et majandusaasta aruande avalikustamisel oli talle selge, et ET dividendid tulevad sel aastal sama suured kui mullu.

"Kasum aktsia kohta oli ainult 10 senti väiksem kui mullu. Polnud mingit mõtet raha jaotamata jätta, vastasel juhul lähevad kõik finantsnäitajad käest ära," ütleb ta.

Mis puudutab järgmist aastat, näeb Touart, vaadates esimese kvartali numbreid, siiski dividendi vähenemist.

"Kui majanduskriis, siis on see loomulik. Ma arvan, et langemine on suurem kui 10 protsenti. Kui sel aastal maksti aktsia kohta 10.50, siis arvan, et järgmisel aastal maksvad nad 8,50 või 8 krooni. Aga see pole midagi katastroofilist," selgitab Touart. "Kui Eesti Telekom oma poliitikas mingeid kannapöördeid ei tee ja nad nii edasi toimetavad, siis tundub, et jään neile truuks. Ja ega polegi alternatiivi, teist sellist head dividendiaktsiat, mis oleks suhteliselt riskivaba, pole."

Mida teeb Touart saadud rahaga?

"Normaalsel ajal paigutaksin enamiku rahast Telekomi tagasi. Kuna olen ettevõtja, eelistan praegu osa hoida sularahas, et kui peaks tekkima muresid või probleeme, oleks võtta," lausub Touart.

Investeerimisfirma Fogarty ja Peugeot' müügiga tegeleva Metro Auto ühel omanikul Valdek Kauritil ja tema abikaasal Katrinil on kahepeale kokku 127 500 aktsiat ja dividendina saavad nad kokku üle 1,3 miljoni krooni.

Valdek Kaurit meenutab, et otsis esimese portsu aktsiaid, hinnaga 42 krooni tükk, päev pärast 11. septembri terroriakti. Siiani hoiab ta alles ostutšekki, mille Hansapangalt sai.

"Öeldakse ju õpikuski, et osta aktsiaid, kui veri on tänaval. Kurbloolisus oli selles, et veri oligi tänaval. Ostsin endale 45 000 ja naisele 10 000 aktsiat," räägib Kaurit.

Kui 2001. aastal maksti dividendina 5 krooni aktsialt, siis aastatega tasapisi hind tõusis. 2007. aastal pärast dividendi maksmist oli Kauriti sõnul investeering tasa teenitud ja jäi paarisaja tuhande krooniga plussigi.

"Väikeaktsionärile on tähtis vaadata, kes on suuromanikud," rõhutab Kaurit. "Et poleks sellised firmad, mis omanike puukfirmade kaudu kasumi välja võtavad. TeliaSonera on hea renomeega ettevõte ja Eesti riigil on alati raha vaja. Selles mõttes on kindlustustunne."

Kaurit lisab, et ei usu rahavoogude olulist vähenemist.

"Kasum võib väheneda, kuid mitte oluliselt. Ega inimesed ju suhtlemist ei lõpeta. Kui vaatad autoaknast välja, näed ilusaid tüdrukuid ja nad alati räägivad mobiiltelefoniga," muheleb Kaurit.

Dividendiraha plaanib ta hea võimaluse korral investeerida.

Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm ütleb, et kui mõni aeg tagasi oli üleval küsimus, kas ettevõte peab dividendide maksmiseks laenu võtma, siis nüüd pole selleks vajadust ja firma saab hakkama oma rahavoogudega.

"Praegu polnudki vaja, läbirääkimised käivad. Meil on võimalus küll krediidikanal avada, kuid toimetame siiski oma rahavoogude baasil," ütleb Kalm.

Paljudel väikeaktsionäridel tekkis küsimus, miks ET maksab sel aastal rohkem dividende, kui oli mullune kasum.

Kalm ütleb, et esiteks oli selle põhjuseks tugevad rahavood, mis võimaldasid maksta dividende eelmise aasta tasemel. Teiseks oli selline ka omanike soov.

Miks ET hoiab nii stabiilset ja heldekäelist dividendipoliitikat?

"Enamik suuri firmasid, kes on börsil, püüavad aktsia väärtust kasvatada käibe kaudu. Me pole kunagi öelnud, et oleme suur kasvuaktsia. Meil pole nii lihtne oma käivet nii palju kasvatada. Me oleme hoidnud väga tagasihoidlikku joont ja võime öelda, et oleme eelkõige dividendiaktsia," selgitab Kalm. "Ja mulle tundub, et oleme õigesti käitunud. Aktsia hind on olnud stabiilne, ka välisaktsionäridele oleme heas huviorbiidis olnud."

Kas see aasta jääb viimaseks Eesti Telekomi dividendisajuks?

"Neid prognoose ei taha küll nii pika aja peale välja anda," naerab Kalm. "See on ka omanike strateegia. Vähemalt praegu näeme, et rahavood arenevad normaalselt. Pikki prognoose me ei avalda."

Kalm lisab, et omanike seas pole muutusi praegu ette näha.

Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali ütles mai lõpus toimunud Eesti Telekomi aktsionäride koosoleku järel, et mingit suunamuutust pole toimunud ja riik jätkab aktsionärina.

"Hindame seda dividenditulu, mis riigile laekub. Tulevikus on loomulikult kõik võimalused avatud, vastavalt vajadusele."

Riik saab Telekomilt lisaks dividenditulule ka kopsaka summa tulumaksu.

Eesti Telekom on tugeva rahavoo ja turgu valitseva positsiooniga ettevõte, mis on majandustsüklitest keskmisest vähem mõjutatud, kuid negatiivsete arengute suhtes mitte päris immuunne. 2009. aasta kasum tuleb mullusest väiksem. 10,5 krooni aktsia kohta on dividend olnud nii 2007. kui ka 2008. aastal. On kaks võimalikku stsenaariumi: kas ettevõte jätab dividendide väljamakse suuruse puhaskasumi piiresse, mille korral ootame aktsia kohta 7,8 krooni dividende, või makstakse ka 2009. aasta eest välja 10,5 krooni aktsia kohta. Arvestades tugevat finantspositsiooni ja sisuliselt puuduvaid laene, on viimane lahendus täiesti jõukohane. Meie soovitus Eesti Telekomi puhul on "osta", kuna peame dividenditootluse ja riski suhet atraktiivseks.