Evolutsioonilisteks muutusteks piisab mõnest aastast

16. juuni 2009, 20:16

Kui kiirelt võivad selgroogsete loomadega
looduses evolutsioonilised muudatused aset leida? Selgub, et piisab vaid loetud
aastatest.

California ülikooli teadlased uurisid kümne aasta jooksul gupisid ehk miljonikalu (elavad looduslikult Lõuna-Ameerikas ja mõnedel Kariibi mere saartel) ning leidsid, et selle aja jooksul vaheldunud 30 põlvkonna jooksul leiab aset märkimisväärne evolutsiooniline kohastumus muutunud olude suhtes, kirjutas Science Daily.

California ülikooli kraadiõppuri Swanne Gordoni juhtimisel läbi viidud uurimuses uuriti Trinidadi saare Yarra jõest võetud gupide populatsiooni, kes asustati läheduses asuvasse Damieri jõkke. Gupide elukeskkond muutus oluliselt, sest uus elukoht asus veehoidla tammist ülesvoolu, mistõttu puudusid seal gupidele ohtlikud kiskjad. Teine gupide populatsioon koloniseeris aga Damieri jõe tammist allavoolu jääva jõeosa.

Aasta-aastalt kalu uurides leidsid teadlased, et toimunud on märkimisväärsed muutused. Kiskjateta elanud gupidel oli igas järgnevas põlvkonnas vähem järeltulijaid ning need olid suuremad (gupid on eluspoegijad). Tammist allavoolu elavatel gupidel sellist muutust aga ei täheldatud.

„Paljude kiskjate korral investeerib emaskala võimalikult palju ressursse ühekorraga, sest on väga võimalik, et rohkem võimalusi järglaste saamiseks ta enam ei saa,“ selgitas Gordon. „Väheste kiskjatega keskkonnas eelistavad gupid anda oma järglastele võimalikult hea stardipositsiooni, et nad saaksid teiste gupide järglastega edukalt piiratud ressursside peale konkureerida. Seetõttu on kalapojad suuremad ja neid on vähem. Järglasi pole vähem mitte ainult seetõttu, et nad on suuremad, vaid emaskalad säästavad end ka järgmiseks poegimistsükliks, investeerides seekord veidi vähem, kui võiksid.“

Gordoni töörühm viis läbi ka teise uurimuse, asustades Damieri jõe kahe kalapopulatsiooni liikmeid uuesti Yarra jõkke tagasi. Selgus, et kohalikud gupid olid oludega palju paremini kohanenud ning jäid oluliselt suurema tõenäosusega ellu. Eriti kehtis see noorte kalade kohta.

Tegemist on selgroogsete loomade kohta üllatavalt kiire evolutsioneerumisega – muidugi võib veel kiiremini toimuvaid muutusi jälgida väiksematel ja kiirema elutsükliga organismidel, näiteks bakteritel.

„Uuringust selgus, et kohanemine muutunud oludega võib gupidel toimuda kõigest mõne aastaga ning evolutsioon võib muutunud keskkonnatingimuste juures oluliselt populatsioonidünaamikat mõjutada,“ ütles Gordon. Artikkel uuringu tulemustega ilmub ajakirja The American Naturalist juulinumbris.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:42
Otsi:

Ava täpsem otsing