Rõivas: inflatsioonikriteeriumi täitmine sõltub riigikogulastest

16. juuni 2009, 17:32

Kui käibemaksu tõus riigikogus toetust ei
leia, on valitsus ligi miljardi krooniga eelarve kärpeplaanist ning Maastrichti
inflatsioonikriteeriumi täitmisest maas, ütles rahanduskomisjoni esimees Taavi
Rõivas Äripäevale.

„Teine lugemine saab kindlasti väga põnev olema,” nentis täna riigikogus üle kahe ja poole tunni opositsioonierakondlaste küsimusterahe all viibinud rahanduskomisjoni esimees.

Rahanduskomisjon jättis täna toetuseta valitsuse ettepaneku tõsta käibemaksu 18%-lt 20%-le ning nüüd on pall riigikogulaste väravas. „See ongi reaalsus, et rahanduskomisjonis on valitsusliit vähemuses viis kuue vastu. Kes nendest kuuest valitsusliitu toetab, ongi kompromisside otsimise koht,” ütles komisjoni esimees.

Rõivas nentis, et käibemaks on vaid üks päris mitmetest punktidest, milles komisjoni seisukoht ei ühti vähemusvalituse omaga. „Vähemusvalitsus näeb käibemaksu tõusus jätkuvalt võimalust eelarvepositsiooni oluliselt parandada. Arutasime komisjonis ka alternatiive nagu näiteks tulumaksu tõus. Need ongi poliitilised valikud, mille vahel riigikogu homme peab valima,” rääkis Rõivas märkides, et peab tarbimismaksu tõusu kahest halvast vähem ebameeldivaks.

Ta rõhutas, et praegune koalitsioon on maksutõusude osas väga skeptiliseks meelestatud ja ette võetakse see ainult vajadusest saada eelarve tasakaal kontrolli alla. „Valikut makse üldse mitte tõsta laual ei ole,” rõhutas Rõivas - kui käibemaksu tõus toestust ei leia, saadakse Rõivase sõnul vajalikust 6 miljardist kärpekroonist kokku vaid 5 miljardit.

Eesti Pank nentis oma tänases majanduskommentaaris, et seni võetud meetmed koos menetluses oleva lisaeelarvega kujutavad endast küll suurt korrektsiooni esialgsete kavadega võrreldes, kuid ei taga veel koondeelarve puudujäägi vähenemist alla 3% ei käesoleval ega ka järgmisel aastal.

Rõivas jäi Eesti Panga seisukoha suhtes kidakeelseks ja ütles, et seda on keeruline seda kommenteerida, kuni tal pole selge, kas mõeldud on ainult eelarve osa või ka lisaeelarvega seotud seadusi. „Igal juhul selge on see, et kõik sõltub riigikogu saalist. Kui seal otsustatakse käibemaksu tõusu mitte toetada, oleme miljardiga miinuses ja siis pole üldse küsimustki, kas me täidame kriteeriumi. Vastus on selge „ei”,” möönis Rõivas.

Ta ütles, et rehkenduste järgi ollakse praegu vajaliku kärpe suuruse täitmise lähedal, kuid 3% piiri alla jäämiseks vajalikku 6 miljardit päris koos siiski veel pole.

„Kui me need otsused ka ära teeme, pole me tegelikult kaugeltki lõpetanud ja edaspidised korrigeerimised pole välistatud. Täpse kärpe vajadus iga päevaga täpsustub,” rääkis Rõivas lisades, et arvesse tuleb võtta nii prognoose kui tegelikke arenguid. „Kui me vaatame tänast seisu ja rahandusministeeriumi musta stsenaariumit, mille alusel me kärpeid teeme, ei ole kärpestsenaarium sellest päris kindlasti optimistlikum,” kinnitas ta.

Siiski möönis Rõivas, et võimalus, et 6 miljardi suurusest kärpest ei piisa, on kindlasti olemas. „Ma absoluutselt ei välista seda,” ütles ta.

Kuna eelarve teise lugemisega täna riigikogus lõpuni ei jõutud, tegi rahanduskomisjon ettepaneku kutsuda neljapäeval pärast korralist istungit kohe kokku ka erakorraline istung, kus panna päevakorda nii eelarvega seotud seaduste eelnõu kolmas lugemine ja hääletamine kui ka eelarve eelnõu. „Korrektne on enne vastu võtta need seadused, mis eelarve muudatusi võimaldavad ja alles siis võtta vastu eelarve,” selgitas Rõivas protseduurilisi vajadusi lisaeelarve vastuvõtmiseks.

Eelnõud näevad ette avaliku sektori kulude kärbet, aktsiisi- ja maksutõuse, keskkonnatasude tõstmist ning mitmete hüvitiste kärpimist.

Rõivas lisas, et rahanduskomisjoni tänasel istungil midagi revolutsioonilist ei toimunud ning mingeid uusi poliitilisi avanguid rahanduskomisjoni poolt homsel lugemisel oodata ei ole.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. June 2009, 13:47
Otsi:

Ava täpsem otsing