Ummikutest päästab auto asemel ratas

Urve Vilk 16. juuni 2009, 07:03

Et Tallinnast võiks saada
Kopenhaageni-sarnane jalgratturite linn, peaks suurenema turvalisus ja paranema
autojuhtide suhtumine ratturitesse, abiks oleks ka väiksem piirkiirus
kesklinnas.

"Ega Tallinnas pole rattaga liiklemiseks tingimused halvad, välja arvatud kesklinnas, kus on mõned kohad, nagu näiteks Viru väljak ja Pärnu maantee, kus ruumi jääb nii väheseks, et pole enam ohutu. Aga muutuma peaks üldine suhtumine ja liikluskultuur," rääkis SA Tallinn 2011 juhataja Mikko Fritze.

Ratturid ajavad õiget asja
Fritze sõnul peaksid autojuhid aru saama, et rattaga sõitjad on autost nõrgemad, aga ratturid ajavad linnas õiget asja.

"Autoga sõit linnas on mõttetu. Ma pole auto vastane, mulle meeldivad autod, aga mõistusega võttes saan ma aru, et pole ühtegi põhjust, miks linnasõiduks autot eelistada. Rattaga sõit on tervislik, rattaga saab kiiremini, ei pea otsima parkimiskohti ja sa ei reosta loodust ega õhku. Ainus miinus ongi ohutus, et äkki keegi sõidab sinust üle. Aga tihti on rattur ohtlikus situatsioonis ka ise süüdi," rääkis Fritze.

Karm liiklus leebunud
Muutus on varasemaga võrreldes siiski üsna suur. "Olen Eestis rattaga sõitnud üheksa aastat ning kui algul oli see üsna karm, siis praegu on muutust tunda," rääkis Fritze.

Suur osa inimesi elab kesklinna lähedal ning sõidab autoga vahemaid 5-6 kilomeetrit. "Ei ole vaja minna lehe järele või sõbra juurde autoga," rääkis Fritze.

Takistuseks pole ka vihmane ega külm ilm. "Need on ainult vabandused. Miinus 20 kraadiga on mul mäesuusatamisprillid. Kui vihma sajab, kasutan purjetajapükse. Ja rattaga sõites ei saagi külm hakata," rääkis Fritze.

Algatuse Eesti Rattarikkaks Tallinna koordinaatori Mari Jüssi sõnul on kõige teravam probleem linnas rattaga liiklemisel turvalisuse küsimus. "Kesklinnas rattaga sõitmine vajab harjumist ja harjutamist," rääkis Jüssi.

Kiireima turvalisuse probleemi lahendusena näeks Jüssi kesklinnas, sarnaselt Helsingi ja Stockholmiga, 40kilomeetrise piirkiiruse kehtestamist.

Rattaparklate puudumist Jüssi eriti suureks probleemiks ei pea. "Tööle minnes saab tööandjaga ikka kokku leppida, kuhu ratas panna. Ja tänaval leiab alati mõne posti või toru, mille külge ratas lukku panna. Problemaatiline on ainult vanalinn, kus võib selleks olla liiga vähe ruumi," rääkis Jüssi.

Rataste järelturg puudub
"Igapäevasõite eelistatakse teha vanemat sorti ratastega. Paraku on Eestis rataste järelturg peaaegu olematu. Sõitjad otsivad neid tikutulega taga. Võiks tekkida sama fenomen, mis 80ndatel, mil meie turg ujutati kasutatud autodega üle," rääkis Jüssi.

Jüssi sõnul on igapäevaseid rattasõitjaid palju juurde tekkinud. "Kui varem võis kesklinnas näha päeva jooksul paari jalgratturit, siis praegu on linnaruumis peaaegu kogu aeg mõnda ratturit näha."

Peale kasvab uus põlvkond 20-25aastaseid, kes ei ole kinni müütides, et jalgrattasõit linnas on sport, mis ajab higistama, nii et hiljem ei saa pesemata koosolekule minna. Linnas, kus tuleb üsna sageli punase tule taga seista, ei saa nii kiiresti sõitagi. Kõigis Põhjamaa riikides sõidetakse lühikesed linnasõidud rattaga," rääkis Jüssi.

Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul ei ole võimalik piirkiirusega seonduvaid plaane kommenteerida enne, kui saadakse kätte Tallinna Kesklinna valitsuse tellitud eksperthinnang kiiruste vähendamise kohta kesklinnas, mis peaks valmima augustis.

Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul oleks piirkiiruse kehtestamine kesklinnas ratturitele suur võit. Eriti lihtne oleks seda teha praegu, mil autoliiklus on tavapärasest hõredam.

Liikluskultuur paremaks
Valdmanni sõnul on tema Tartu kolleegid tõstatanud ka küsimuse ratturite kõnniteedel sõitmise lubamisest. "Teemad on üleval ning mida rohkem sellest räägitakse, seda rohkem jõuab see inimesteni," rääkis Valdmann.

Üldiselt on Valdmanni sõnul aga arengu- ja järeleandmisruumi mõlemal poolel. "Tihti näeme rattureid sõitmas kõnniteedel slaalomit jalakäijate vahel, mis on teadupärast keelatud. Samas on ka autojuhtide liikluskultuur teada, mõned ei näita suunatuldki, rääkimata kergsõidukite talumisest enda kõrval," rääkis Valdmann.

"Kui vaadata Tallinna ülikoolide parklaid, siis suur osa tudengeid tuleb loengusse autoga, Põhjamaades on aga ülikoolilinnakud ümbritsetud jalgratta-, mitte autoparklatega. Ka siin on veel arenguruumi," rääkis Valdmann.

Pane tähele
Valvega tasuta rattaparklad Tallinnas:
Harju ja Niguliste tänava nurgal
Musumäel (Valli tn ja Pärnu mnt nurgal)
Mõlemad parklad on valvega kl 8-20.
Avalikud valveta rattaparklad Tallinnas:
ERR, (F.R.Kreutzwaldi 14)
Tallinna Ülikool, (Narva mnt 25)
Kalev Spa (Aia 18)
Von Krahli Teater, (Rataskaevu 10)

Taust
Algatus Eesti Rattarikkaks kummutab müüte
Eesti Rattarikkaks algatus on loodud eesmärgiga innustada linnaelanikke kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina - linna piiresse jäävaid käike soovitatakse teha jalgrattaga.
Selleks, et jalgratturid oleksid linnaliikluses rohkem nähtavad ja rattaga liiklemine linnas mõnusam, korraldab algatus reedeti rattaga tööle ja kooli toimuvaid ühissõite. Tallinnas ja Tartus erinevatest linnaosadest kesklinna kulgevate sõitude algus on reedeti 8.15.
Algatus Eesti Rattarikkaks pakub ettevõtetele võimalust kasutada laenurattaid, et kummutada müüt, justkui ratas ärilisteks ettevõtmisteks ning kontoririietes sõitmiseks ei sobi.
Algatuse Eesti Rattarikkaks rattasõbraliku asutuse konkursil pälvisid tunnustuse:
Von Krahli Teater - auhind linnaruumi muutva ja rattakasutust propageeriva parklalahenduse eest.
Eesti Rahvusringhääling - algatusega kõige innukamalt kaasa tulnu, kes rajas rattaparklaid nii töötajate kui ka klientide tarvis ning innustas töötajaid rattaid kasutama.
Skype - turvalise rattaparkla rajamise eest nii oma töötajatele kui ka klientidele.
Tartu Tamme Gümnaasium - Eesti rattarikkaim kool.
Eesti Post - asutus, kes üle Eesti kõige usinamalt ametirattaid kasutab.
Tallinna Vesi - rattasõbraliku mõtteviisi propageerimise eest oma töötajate seas.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. June 2009, 07:03
Otsi:

Ava täpsem otsing