Pumba hinna ohtlik langus

Paldiski Lõunasadama peahoonet kütab maasoojuspump, mis ammutab soojust merest. "Alginvesteering oli muidugi suur, aga soojuspumba valimine oli õige otsus," rääkis ASi Tallinna Sadam energiavarustuse osakonna grupijuhataja Timo Pikpoom.

Kasutegur sõltub mitte ainult soojuspumbast, vaid ka süsteemi ehitusest, automaatikast ja seadmete häälestamisest. "Oleme võrrelnud soojuspumba kulusid kõrval hoones kasutatava elektriküttega, ja soojuspump on poole soodsam. Pumba alginvesteering tasub ennast ära 15 aastaga," rääkis Pikpoom.

OÜ Küttemaailm tegevjuhi Frank Õimu sõnul on soojuspumpade hinnad viimastel aastatel langenud 30-40 protsenti, seda eelkõige tehnoloogia arengu tõttu.

"Kuna praegu on tegu hinnaturuga, siis on Eestisse jõudnud ka odavamad Hiina tooted, mille puhul on ohuteguriks madal efektiivsus. Juhtuda võib ka seda, et soojuspumba pähe müüakse hoopis jahutusseadmeid," rääkis Õim.

Soojuspumba seadmete hinnad on jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele, aga kuna kaevetööde ja paigalduse hinnad on langenud, siis maasoojuspumpade ning õhk-vesi tüüpi soojuspumpade hind on kokkuvõttes langenud, rääkis OÜ Kliimaseade kütteosakonna juhataja Aleksander Kovšikov.

"Turule tungivad ka hinnatooted, Hiinas toodetud seadmed, mis pole mõeldud Põhjamaade tingimustesse, kuna töötavad miinus 10 kraadini. Müüjad väidavad, et kui palju meil neid külmi talvi ikka on. Aga lähtuda tuleb Eesti tingimustest, mitte teha müüki müügi pärast," rääkis Kovšikov.

Probleemide vältimiseks tasuks uurida müüja tausta: kui kaua on ettevõte pumpasid müünud, kas kuulutakse soojuspumpade liitu ning kas omatakse liidu antavat sertifikaati.

"Alt võib minna ka kehva paigaldusega, valesti paigaldatud pump ei ole efektiivne ega anna kokkuhoidu. Eestis on soojuspumpadega tegelevaid ettevõtteid 30 ringis, tõsiselt võetavaid aga vaid kümmekond," rääkis Kovšikov.

"Eks kütteseadmete hinnad suvel ikka langevad, aga võrreldes eelnevate aastatega hinnad langenud pole," rääkis OÜ Bestair müügijuht Margus Sinisaar. "Üldmuljet rikuvad Hiinast pärit odavad seadmed. Ei saa öelda, et ükski Hiinast pärit seade ei tööta, aga tihti müüakse soojuspumpade pähe hoopis konditsioneere, mis suudavad ka sooja toota, küttekulude vähenemisest sel juhul muidugi juttu pole," rääkis Sinisaar.

"Tõusu ajal tekkinud ebapädevad müüjad õnneks kaovad praeguse loputusveega turult," lausus Sinisaar.

Eestis on hinnanguliselt paigaldatud 28 000 soojuspumpa, millest maasoojuspumpi on 5000. Soojuspumbad on kütteseadmena suurt investeeringut nõudvad, ent samas on nad efektiivsed ja keskkonnasõbralikud.

Kui keskmine individuaalmaja suurus on 137 m2, siis selline maja nõuab soojuspumpa võimsusega 8-9 kW, mille hind jääb 100 000-200 000 krooni vahele. Konkreetne hind oleneb kaubamärgist, maa-alast ja mudeli suurusest. Maasoojuspump koos paigaldusega maksab keskmiselt 150 000 krooni, õhk-vesi soojuspump on 10-15 protsenti odavam ehk siis 120 000-130 000 krooni. Õhk-vesi soojuspump on viimasel ajal üsna minev kaup, seda eelistavad ka need, kes ei taha oma iluaeda üles kaevata. Õhk-õhk tüüpi pumbad jäävad keskmiselt hinnavahemikku 25 000-40 000 krooni.

Meie esindajad tegutsevad tarbijakaitse juures, ka meie liidu juures on loodud komisjon, kust saab konsultatsiooni. Maasoojuspumpade kohta on meil 4-5 kaebust, menetluses neist 2-3. Sellise firma, kes soojuspumpi garaažis ise kokku pani, kliendil ei ole näiteks muud võimalust kui kohtu kaudu raha tagasi nõuda või uus pump osta. Kuna õhk-õhk tüüpi soojuspumpi müüakse isegi 10 000 krooniga, siis arvatavasti paljud kaebused meieni ei jõua, eriti juhul, kui klient pole müüjalt garantiid nõudnud.

Eesti Soojuspumba Liidus on 31 liiget. Hinnanguliselt on müüdavatest maasoojuspumpadest ligi 90% müünud meie liikmed, õhk-vesi tüüpi seadmetest on kaks kolmandikku müünud meie liikmed, õhk-õhk tüüpi pumpadest on liidu liikmed müünud kolmandiku.

Õhk-õhk tüüpi soojuspumpi müüvad praegu nii paljud firmad, et neid ei teagi kõiki, aga praegune raske majandusolukord kindlasti stabiliseerib olukorda turul.