Baltika vajab 40 miljonit partneritele võla tasumiseks

18. juuni 2009, 14:41

Baltika juhatuse esimees Meelis Milder
ütles tänasel aktsionäride koosolekul, et aktsiakapitali suurendamine 40 miljoni
krooni mahus on hetkel hädavajalik raha, et äripartneritele võlad ära maksta.

Ligi 2/3-l emiteeritavast 4 miljonist aktsiast on juba ostulepinguid institutsionaalsetelt investoritelt ja ülejäänu osas on kokkulepped olemas. Üks suuremad märkijaid on Danske fond Amber ja Soome investeerimisettevõte Finnfund.

“Suutlikkus osta sisse kaupa on praegu suurim probleem. Meie võlgnevus hankijate ees on samas suurusjärgus kui emiteeritavad aktsiad. Meie partnerid on olnud väga mõistvad, aga lubadused on vaja kindlasti realiseerida ja usaldus taastada,” rääkis Milder täna investoritele. “Tänaste teadmiste põhjal peaks see olema piisav suurus aktsiakapitali. Käibevahendite tugevdamine aitab selle aasta üle elada ja annab lootust, et järgmine aasta kasumlik tuleks. Teeme seda ülima hädavajaduse sunnil ja teame, et see lahjendab olemasolevate aktsiate osalust.”

Milder meenutas hiljuti Leedus Apranga poolt läbi viidud sarnast aktsiaemissiooni, kus uued aktsiad oli turuhinnast 40-50% odavamad. Baltika puhul oleks see näitaja ca 20%.

Suunatud emissiooni tingis kiirus

Aga miks just suunatud emissioon? Milder tunnistas, et seda raha on vaja juba täna. “Meil pole aega, et oodata avatud pakkumise puhul kaks kuud,” tunnistas ettevõtte juht.

Vajadusel kaalub ettevõte ka pankadelt abi küsimust, aga seda mitte just laenu, vaid näiteks garantiide andmise näol hankepartneritele. Nüüd, kus täiendavale emissioonile on antud roheline tuli, on suur tõenäosus, et ka pangad on nõus toetama.

Juhatuse motiveerimisprogrammi kohta märkis, Milder, et aktsionärid ja juhtkond võidavad sellest ühtmoodi. Baltika kontserni juhtkond vajab täiendavat motiveerimist tänases keerulises majanduskeskkonnas ja oluline on ka asjaolu, et kaks eelmist võlakirjade emissiooni ei realiseerunud. Vahetusvõlakirju pakutakse Baltika soodustuste programmi raames Baltika kontserni kuuluvate äriühingute juhtivtöötajatele, keda on kokku umbes 30 inimest. 60% neist võlakirjadest saab tippjuhtkond ja ülejäänu jaotatakse ettevõtte võtmeisikute vahel ära.

Milder: peame kuidagi juhtide meeskonda koos hoidma

“Kui paljud ettevõtted tegid 2006-2007. aastatel head tulemused ja maksid välja preemiaid, siis Baltikal sel ajal nii hästi ei läinud. Juhtkonnal on tekkinud põhjendatud ootused, mis pole seni realiseerinud. Milliseks kujuneb täpne jaotus, seda otsustab nõukogu. Oleme vähendanud kõikide juhtide palku, järgmistel aastatel tõenäoliselt preemiaid ei tule. Me peame midagi tegema, et seda seltskonda koos hoida. Aga järgneva kolme aasta jooksul tõenäoliselt teist sellist preemiaprogrammi ei tule,” rääkis Milder vahetusvõlakirjade väljaandmise tagamaadest.

Milderi sõnul on võlakirjad hea tava, ausam on võtta raha turult kui ettevõtte rahakotist. Ettevõte, mis püüab kiirelt laieneda, ei peaks maksma oma ettevõtte juhtidele rahavoogudest, oli Baltika juhi seisukoht.

Kohal viibinud mõnekümnest aktsionärist kõik rahul ei olnud. Kuigi juhtkonna motiveerimist peeti õiglaseks, siis tekitas küsimusi võlakirjade maht. Samuti leiti, et hind võiks olla kõrgem, näiteks 20 krooni. “Mina kaotajaid ei näe siin, see on vaid suhteline vähenemine osalustes. Ja kui 2012. aasta optsioon realiseeritakse, tulevad aktsiad turule oluliselt kõrgema hinnaga,” vasta Milder, lisades, et hind ei ole siiski väga põhimõtteline küsimus.

Aktsionärid põhimõtteliselt kõigega nõus

Kohaletulnud aktsionärid üldkokkuvõttes siiski toetasid ettevõtte plaane ja kõik nõukogu otsused kiideti ülekaalukalt heaks. Algusest saadik Baltika väikeaktsionär olnud pensionär Asta Jürgenson hääletas samuti aktsiakapitali suurendamise ja motivatsiooniprogrammi poolt. „Seda tehakse aktsionäride huvides. Mina usun Baltikasse,“ oli vanaproua ettevõttes kindel.

Investoritele pakkus huvi ka kokkuhoid, seda ka väikestes detailides, nagu audiitorfirma valimine ning nõukogu liikmete töötasud. Milder kinnitas, et ettevõte on kulude kokkuhoius juba praegu suuri samme astunud. Baltika on oma kinnisvarategevuses kulusid oluliselt kokku tõmmanud, poode vähem avanud ja uutesse vähem investeerinud ning kokku tõmmanud erinevaid halduskulusid. Kõigi nende sammude efekt peaks tugevamalt tundma andma teisel poolaastal.

Baltika proovib laovarud viia samale tasemele, kus on müük. Kuna eelmise aasta lõpul tehti müügiplaane teiste prognooside põhjal, siis sisseoste tehti rohkem kui 2008. aasta lõpu terav langus ja sama jahe 2009. aasta algus tegelikult vajasid. Varude ülejäägi likvideerimine on selle poolaasta kohanemise üks võtmeküsimusi.

Teisel poolaastal plaanitakse 10 kahjuliku poe sulgemist ja vähendatakse jätkuvalt tegevuskulusid. Samuti plaanitakse Montoni ja Baltika brändide strateegiaid uuendada ning kavas on ka Baltika Kvartali I etapi käivitamine.

Milder prognoosib, et 2010. aasta esimene pool väga lihtne ei tule, aga tarbimise poolelt ootavad nad ettevaatlikku tõusu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. July 2009, 12:39
Otsi:

Ava täpsem otsing