Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitajad koondasid jõu Soome aü vastu

Kadri Bank 18. juuni 2009, 06:59

Soomes tegutsevad Eesti ehitusettevõtjad on
pannud seljad kokku, et võidelda sealse ametiühingu väidetavalt
protektsionistliku käitumise vastu.

"See on lihtsalt matslik käitumine," ütleb ehitusettevõtja Ants Võsuri Soome ehitajate ametiühingu tegutsemise kohta. Tema firma AS Unimaster sai oma esimest tööd Soomes teha umbes kuu, kui nad üleeile Soome ehitajate ametiühingu Rakennuusliitto boikotinimekirja kanti.

Põhjuseks ebapiisav tõestus, et firma töötajad saavad Soome kollektiivlepingu nõuetele vastavat palka. Võsuri on varem probleemideta tegutsenud Rootsi turul, nüüd Soomes, Kouvola linnas YITile alltöövõttu tehes püüab ametiühing neile kannale astuda.

Võsuri sõnul nõuab a/ü lisaks normdokumentidele, nagu töölepingukoopiad ja palgalehed, ka töötajate kontoväljavõtet. "Kui ma tööandjana ka seda esitada tahaksin, ei saaks ma selleks töötajat sundida, sest tegu on privaatsete andmetega," ütleb Võsuri.

Kuupäev
16.06 kanti Soome ehitajate ametiühingu boikotinimekirja ühe värskema näitena Eesti firma Unimaster, kes sai oma esimest tööd Soomes teha umbes kuu.

Nii viieaastase Soomes tegutsemise kogemusega Haakon Nõmme kui ka kümmekond aastat põhjanaabritele töid teinud Marek Parkkaneni firmad on samuti ametiühingu mustas nimekirjas olnud.

OÜ Adelante Tellingud juht Parkkanen toob lauale paksu kausta dokumente, mis nimekirjast pääsemiseks esitada tuli. "Umbes üheksa korda sõitsin Helsingi vahet, iga korra järel nõuti veel midagi," meenutab Parkkanen paari aasta tagust vägikaikavedu.

Kuigi seaduse järgi peaks palga nõuetele vastavust kontrollima peatöövõtja ehk ettevõte, kellele eestlased hanget teevad, käivad ettevõtjate sõnul ühingu ametnikud ka ehitusobjektil töötajatelt otse nende palganumbrit küsimas. "Mõned mehed ei oska keeltki ega tee maksusüsteemide erinevuse tõttu bruto- ja netopalgal vahet," ütleb Nordexline omanik Haakon Nõmme.

Nüüd on ettevõtted ja ka Soome firmades töötavad ehitajad koondunud MTÜ Steel (Soomes Tegutsevate Eesti Ettevõtete Liit) alla, et end ühtse huvigrupina kaitsta. Ka soovitakse alustada ehitusettevõtete liiduga Rakennusteollisuus läbirääkimisi välisfirmadele esitatavate nõuete suhtes.

"Soome turg avaneb eestlastele järjest enam, aga eestlased sisenevad sinna organiseerimatult. Eks õnneotsijaid on palju, aga meie tahame kaitsta neid firmasid, kes tahavad seadusi järgida ja professionaalset tööd teha. Me pole mingi orjarahvas, ka meil on õigused," ütleb Steeli asutaja Nõmme.

Soome ametiühingu tegevus on eestlaste väitel aktiviseerunud just kriisi ajal. Selle taga on nende arvates protektsionism - kardetakse, et majanduse elavdamisse süstitud miljardid viivad eestlased minema. Peale selle püüab ühing eestlastest töölisi endaga liituma sundida, sel juhul läheks 2% töötaja palgast ametiühingule.

Nõmme sõnul on kõige hämmastavam see, et töö tellijatega neil probleeme pole, pigem vastupidi, konflikti tekitab aga kolmas osapool.

Võsuri sõnul võib inimlikus plaanis mõista, et Soome kaitseb oma majandust. "Aga kui vaadata väliskaubanduse bilanssi, siis see on ju endiselt Soome kasuks," lisab ta.

Soome ametiühing: lepingu näitamisest ei piisa
Ametiühingu Kyme piirkonna juhi Petri Hiltuneni sõnul ei piisa palganumbri näitamiseks töölepingu esitamisest.

"Ma võin teha lepinguid ükskõik kellega ja mille peale, kuid kes teab, kas neid ka tegelikult järgitakse." Ta lisas, et ka Soome firmad esitavad ametiühingule konto väljavõtted. Jah, see on isiklik informatsioon, aga me tahame olla kindlad, et kõik järgivad meie kollektiivlepingut."

Boikotinimekiri on ametniku sõnul ühingu seisukoht, et tegemist on probleemse ettevõttega. "Firmad, kellele nad alltöövõttu teevad, võivad ise otsustada, kas nad tahavad selliste firmadega koostööd teha," ütles ta.

Hiltuneni sõnul on tõesti enamik ettevõtteid nimekirjas Eestist, kuid ka Poolast, Suurbritanniast ja ka Soomes. "Ei, me ei praktiseeri protekstionismi," vastas ta Eesti ettevõtjate väite peale. "Igaüks võib Soomes töötada, aga ta peab järgima meie kollektiivlepingut. Meie jaoks pole tõesti vahet, kust see firma või töötaja pärit on. Soomes tegutseb palju välismaiseid firmasid ja selles pole midagi halba."

Soome ehitusettevõtete liidu juht Tarmo Pipatti ütles, et nn halli majandusega toimetulek on Soome jaoks suur väljakutse ja probleemid on allhangete puhul sagedasemad. Töötaja palgateatise kellelegi näitamiseks on vaja töötaja nõusolekut, lisas ta.

"Me ei tea, miks enamik boikotinimekirjas olevatest ettevõtetest on Eestist, seda tasuks ametiühinguga detailselt arutada," rääkis Pipatti. "Põhjuseks võib olla ka Soome seaduste mittetundmine. Eesti ehitajate ühinguga läbi rääkida on hea mõte."

Ettevõtjad küsisid Rakennusliitto tegevusele ka juriidilise hinnangu. Soraineni büroo advokaat Paul Künnapu sõnul on teema juriidiliselt keeruline, sest puuduvad täpsed reeglid või kohtupraktika, mida ametiühing teha tohib. "Neil on üldine õigus kontrollida kollektiivlepingu täitmist ja korraldada selle rikkumise korral streike ja boikotte. Mida täpselt nende kontrollimisõigus sisaldab ja mida ettevõtja on kohustatud neile avaldama, pole kuskil reguleeritud."

Aü kirub välistöölisi
Soome ehitajate ametiühingu esindaja Petri Hiltunen arvustas välistööjõu kasutamist.

8. juunil ilmus Kouvolan Sanomates lugu arusaamatusest ehitusel, mille tõttu Unimaster ja Multimaaler nüüd boikotinimekirjas on. Hiltuneni sõnul polnud seal töötavat kahte meest võimalik allhankijatega seostada.

Ta ütles, et peab odava välistööjõu eelistamist valeks. "Need suuremad firmad olid esimesed, kes raske olukorra saabudes abi palusid ja teatasid, et objektidelt kaob siia tulnud ajutine tööjõud."

Ehitusobjekti YIT projektijuht Markku Saarelainen ütles, et allhankijad esitasid neile kõik vajalikud paberid.

Kommentaar
Mariann Sudakov
välisministeeriumi pressiesindaja

Eesti Helsingi saatkonna poole ei ole selliste muredega pöördutud. Välisriigis tegutsedes tuleb järgida riigi seadusi. Kui tekib küsimusi õiglase lähenemise osas, saab pidada nõu Eesti saatkonna või välisministeeriumi majandusdiplomaatidega. Ka võib ühendust võtta advokaadibürooga, saatkonna lehel on leitavad bürood, mis tegutsevad Soomes ja Eestis ja on tuttavad mõlema riigi õigusruumi ja iseärasustega.

Taust
Rakennusliitto lehel avaldatud boikotinimekirja kantud 80 ettevõttest on 2/3 Eesti firmasid, lisaks Soome firmasid, kes kasutavad ka välistööjõudu. Boikoti puhul pole tegu ärikeelu, vaid a/ü poolse survestamisvahendiga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2009, 12:54
Otsi:

Ava täpsem otsing