Swedbank: eraisiku pankrottide arv kasvab

18. juuni 2009, 16:41

Eraisiku pankroti väljakuulutamisest võib
saada mõnede klientide jaoks lihtsaim tee oma kohustustest vabaneda, kuid
tulevikus laenu saamisele seab see piirid ette, märkis Swedbank Eesti eraisikute
finantseerimise divisjoni direktor Koit Semjonov.

Järgneb intervjuu Koit Semjonoviga:

Kui palju on Swedbank Eestil hetkel eluasemelaenuga raskustes olevaid kliente?

78 000 kliendist on hetkel raskustes 2,5%, kellest 1000 on maksepuhkusel ja 1000 kliendiga me hetkel tegeleme. Me oleme valmis selleks, et raskustes klientide arv aasta lõpuks kahekordistub (5% kõigist eluasemelaenuklientidest). Kuid see ei tähenda maksujõuetuid kliente, vaid makseraskustes olevaid kliente.

Esimene tunnetus ütleb, et maksepuhkustest väljub aasta esimesel poolel probleemide lahendamisega 60%. Kuid, mida rohkem aasta teisele poolele liigume, seda raskem on turult töökohti saada. Lahenduste leidmiste tähtajad pikenevad.

Kui suureks võib selle aasta lõpuks paisuda kohtutäiturile saadetud nõuete arv?

Mullu saatsime aastaga kohtutäiturile 200 nõuet, selle aasta esimese viie kuuga saatsime 114 nõuet. See, et asi jõuab kohtutäiturile lauale, on asja soovimatu lõplik tagajärg. Kuid kui trendi kaardistada, siis võrreldes eelmise aastaga see number kindlasti suureneb.

Kui me ei taha, et asjad jõuavad kohtutäituri lauale, siis me peame ise oleme ka väga efektiivsed, et klienti aidata. Kohtutäiturini jõuavad on olukorrad, kus klient keeldub meiega suhtlemast. Need tekivad rasketes olukordades. Me oleme arvestanud sellega, kui see arv kahekordistub.

Kui palju on suurenenud eraisikute pankrottide arv?

Swedi algatatud pankrottide arvu ma praegu öelda ei oska, kuid eraisikute pankrotimenetlusi on hetkel 31. See on esimese viie kuu tulemus. Kuid ma prognoosin seda, et aasta teine pool on viljakam. Kogu aeg on öeldud, et eraisikute pankrottide arv on olnud siiani ootel, on jälgitud seda, kuidas raskustes kliendid välja tulevad ja see võib muutuda paljude jaoks üheks lihtsamaks teeks oma kohustustest vabaneda ja alustada puhtalt lehelt. Ühiskonna suhtumine eraisiku pankrotti on välja kujunemata või tauniv, seepärast ollakse alles veidi äraootaval seisukohal.

Kuid kindlasti tuleb ka teadvustada, et kui on eraisiku pankrot välja kuulutatud, siis pole elu enam edasi samasugune, sest piirangud on peal.

Kui palju olete tänavu 2. kvartalis välja andnud eluasemelaene ja kui suur on kukkumine võrreldes eelmise aasta 2. kvartaliga?

Statistika on tippaegadega võrreldes kurb. Oluline on see, et me väljastame laene ja meil on olemas need inimesed, kes kliente nõustavad laenu saamisel. Kui igal aastal on kevadkuud olnud tõusukuud, kus inimesed hakkavad kodu soetama, siis meil on olnud sel aastal väga häid nädalaid, aga trendi veel ei joonistu. Laenude väljastamine on Eestis kukkunud kõikidel pankadel. Kinnisvaratehingute arv on kukkunud alla kuskil 50%, see kõik on seotud finantseerimisega, meie oleme sama palju kukkunud. Langus on olnud kuskil 50%.

Kui palju on pangad ise oma karmistunud laenutingimustega põhjustanud vähest laenamist?

Kindlasti kõik ei kvalifitseeru uutele karmistunud laenutingimustele. Oleme neid karmistanud seepärast, et soovime, et meie laenuportfellis oleksid kvaliteetsed ja töötavad laenud, et kliendid suudaksid maksta. Miinimumprogramm on selline, et kui inimene taotleb üksinda laenu, siis tal peaks olema 10 000 brutokrooni palk, ja kui kahekesi, siis peab pereinimesel olema palk 7000 krooni.

Kui suur peab olema sissemakse, et laenu üldse saada?

Me võime ostetava kinnisvara vastu anda 100% laenu, aga siis peab olema lisatagatis. Need võimalused on kõik olemas.

Kas laenutingimused muutuvad veel kunagi sama heaks kui buumiajal või on pidu nüüd igaveseks läbi?

Igaveseks kindlasti pole, küllap tulevad jälle paremad ajad. Kuid me oleme kindlasti ettevaatlikumad. Otsustest, mis on tekitanud need olukorrad, millega me praegu tegeleme, nendest on õpitud ja siit tuleb teha mõistlikke järeldusi.

Praegu tekitavad makseraskusi siiski peamiselt ju töökaotused, kuid see pole alaline probleem. Need ühel hetkel lahenevad ja siis on jälle päikselisemad päevad. Kuid ma julgen arvata, et esimesed kaks aastat ikka mingit pidu veel ei tule.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. June 2009, 20:41
Otsi:

Ava täpsem otsing