Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hitid, aktsiad ja hittaktsiad
Pihuarvutite tootja Palmi aktsia hind kerkis teisipäeval enam kui poolteise aasta kõrgeimale tasemele, 14,35 dollarile. Rõõmustajate hulgas oli ilmselt ka Bono, sest erakapitalifond Elevation Partners, mille üks parter maailmakuulus popstaar on, ostis vahetult enne jõule 100 miljoni dollari eest ettevõtte eelisaktsiaid, mis konverteeriti märtsis lihtaktsiateks hinnaga 3,25 dollarit tükk.
Palmi aktsia hind hakkas püstloodis üles põrutama 8. jaanuaril, mil ettevõte demonstreeris Las Vegases toimunud tarbeelektroonika messil juuni alguses turule tulnud nutitelefoni Pre.
Ehkki esimeste nädalate müügitulemused on valmistanud pigem pettumust, oodati järjekordsest telefonist müügihitti, mille tulemusena on aktsia hind kerkinud viie kuuga üle nelja korra.
Investeerimisteooria räägib ettevõtete fundamentaalnäitajate määravusest investeerimisel. See kõik on ju õige, aga väga tihti taandub aktsia edu ehk hind üksikute toodete müügiedule ehk hitttoodetele.
Ilmselt parim näide tootehittide mõjust aktsia hinnale on Apple. Kui tollal peamiselt ainult arvutitite tootjana tuntud ettevõte tõi turule elektroonilise pleieri iPod, maksis ettevõtte aktsia hind kaheksa dollarit. Tänu sellele, et toote müügiedu oli nii tohutu ja vähemalt Ameerika Ühendriikides muutus iPod mp3-mängijate üldnimetuseks, maksis aktsia viis aastat hiljem juba 80 dollarit. Samas hakkas investeerimisüldsus valmistuma juba uueks hitiks, milleks sai mobiiltelefon iPhone.
Tegelikult oli ka Apple'i varasem edu põhinenud arvutite Apple II ja Macintosh müügiedule. Macintosh suutis aktsia hinda kergitada ka ajal, mil üks asutaja Steve Jobs oli ettevõttest minema löödud ning firmas valitses üsna suur kaos.
Müügihittide poolest paistabki silma eelkõige tehnoloogiasektor. Motorola mobiiltelefon RAZR, Microsofti operatsioonisüsteem Windows 95 on vaid mõned näited, mis kohe pähe tulevad.
Hitt-toodete edu ettevõtte aktsia hinnale ei ole mitte üksnes tehnoloogiasektori eripära. Üsna oluliselt on sõltunud müügihittidest ka autotootjate, farmaatsiatööstusettevõtete, aga ka filmitööstusettevõtete aktsia hind.
Nii olid Fordi suuremateks hittideks (loomulikult pärast Ford T-d) Mustang kuuekümnendatel aastatel, kaheksakümnendate aastate alguses oli selleks Taurus ning üheksakümnendatel sai hitiks linnamaastur Explorer. Tänu viimase müügiedule oli Ford Motor sajandivahetusel tõusmas maailma suurimaks autotootjaks, aga nafta hinna järsu tõusu tõttu ähvardas hiljem saada hoopis tööstusharu hauakaevajaks.
Mitmete analüütikute hinnangul sai USA autotootjatele (Chrysler, Ford, General Motors) saatuslikuks just müügihittide puudumine viimastel aastatel.
Müügihittidest võib sõltuda ka farmaatsiakompaniide edu ja aktsia hind. Sektori kuulsaim on ilmselt potentsiravim Viagra, mis lennutas kümme aastat tagasi selle looja Pfizeri aktsia hinna poole aastaga üle 50 protsendi kõrgemale.
Pfizeri tegelik rahamasin on aga kolesteroolivastane ravim Lipitor, mille müük annab üle veerandi farmaatsiagigandi 48 miljardi dollari suurusest käibest. Ajavahemikul 1997. aasta keskpaigast kuni 1998. aasta keskpaigani tõstis ravim Pfizeri aktsia hinda 102 protsenti.
Muidugi on ettevõtte majandustulemuste ja aktsia hinna liigne sõltuvus ühest või isegi mitmest müügihitist küllaltki ohtlik. Selle sama Lipitori, aga ka teiste originaalravimite patentide lõppemine mõne aasta pärast on ravimifirma aktsia hinna kukutanud 14,5 dollari tasemele.
Müügihittide puudumise tõttu on pärast tehnoloogiamulli lõhkemist stagneerunud ka Microsofti aktsia hind. Uus operatsioonisüsteem Vista pole loodetud edu toonud ning esialgu ei paista investoritel usku olevat ka operatsioonisüsteemi Windows 7.
Selleks, et investor ettevõtete müügihittidest kasu saaks, ei ole muud võimalust, kui hoida silmad lahti. Üsna suurt osa mingi toote edus või ebaedus mängib meedia. Tuleb jälgida, mida kirjutavad väljaanded, mida suurte investeerimisfirmade otsuste tegijad kõige rohkem jälgivad ja vastavalt sellele käituda.
Pealtnäha paistab, et nii lihtne see ongi. Aga kahjuks see ainult paistab nii.