Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mõisahärra Puntila teeb komejanti
Tegemist on lustaka suveetendusega, mida sobib vaatama minna terve perega. Päris väikesed lapsed ei tarvitse küll kogu etenduse sisu hoomata, kuid kuna lavastuses on palju muusikat ja laulu, siis peaks see kindlasti köitma nende tähelepanu.
Lavastuse sisu ei ole ülemäära filosoofiline, nii et juba teismelisevanustele ja vanematele külastajatele pakub "Härra Punttila" mõnusat meelelahutust ja mõistmist.
Lavastuse aluseks on Bertolt Brechti näidend, mis omakorda on kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi. Peategelaseks on napsi- ja naistemaias Soome mõisnik Punttila, kelle toimetamistest etendus räägibki.
Purjus peaga on Punttila lahke ja libekeelne, kainenedes aga kärgib nagu äike. Sündmustiku taustsüsteemi moodustavad Soome idüllilised külamaastikud ning talupidajate igapäevane elu-olu.
"Härra Punttila" lavastab näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov, kes praegu töötab Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna juhatajana.
Lavastusse on põimitud ohtralt meeleolukaid vahepalu - tantsunumbreid ning Merle Jäägeri tekstidele loodud laule.
Lavastuses teeb kaasa suur osa Ugala trupist, härra Punttila rollis näeb Peeter Tammearu, sulast Mattit mängib Indrek Sammul.
Mängukohaks on Ugala tiigi kallas ning etendus toimub vabas õhus. Lavastuse sisuga haakub vabaõhumiljöö hästi.
Etendused toimuvad iga ilmaga. Kuna etendusepaigas ei ole varjualust, kuhu võimaliku vihma eest peitu minna, on publikul soovitav vilu ja vihmase ilma puhuks kaitsvad keebid ja soojad riided kaasa võtta.
Varasemate aastate kogemus on näidanud, et Ugala suveetenduste publik on olnud leplik ning vihm nende teatrirõõmu ei riku.
Ugala tiigi kallas on olnud suveetenduste mängukohaks alates 2003. aastast. Seni on seal lavastunud Gailiti "Toomas Nipernaadi", Lutsu "Suvi", Tšehhovi novellidel põhinev "Kolm klaasikest kirsiviina" ja Tim Jansoni "Ühes Eesti teises linnas".