Naivistliku kunstniku arenemislugu

Film "Séraphine" ei ole hollywoodilikult õnneliku lõpuga film, pigem sissevaade ühe kunstihinge üksildasse, religioossesse ja keerdkäike täis ellu.

Martin Provosti film, mis võitis 2008. aastal Prantsusmaa parima filmi tiitli Césari ja lisaks veel kuus sama auhinda teistes kategooriates, viib vaataja kahe maailmasõja vahelisse aega.

Linateos põhineb tõsielulistel seikadel ja jutustab naivistliku kunsti ühe suure autori Séraphine Louis' elust Senli linnakeses.

Tema päevad olid täidetud hommikust õhtuni koristamisega. Oma suure kutsumuse, maalimisega, tegeles ta öösiti. Piltide täiuse, eheduse ja suurejoonelisuse saavutas ta suurepäraseid looduslikest materjalidest valmistatud värve kasutades. Viimased võisid olla kokku segatud näiteks loomaverest, taimedest, toidust ja muust looduslikust.

Et usk teda maalimise osas suunas, siis jättis ta aja möödudes töö tegemise ja pühendus oma kutsumusele aina rohkem ja rohkem. Tema enda sõnutsi suunasid teda inglid, lisaks utsitas tagant ka härra Wilhelm Uhde (Ulrich Tukur) - kuulus saksa kunstikriitik, kuraator ja kollektsionäär, kellega teenijatöö ta kokku viis.

Nende kahe vaheline koostöö sujus peale I Maailmasõda päris jõudsalt, ent seda kuni selle hetkeni, mil Séraphine, kes oli seni elanud peost suhu ja vajadusel ka teiste tagant näpanud, rikkuse maitse suhu sai, konformismi ja kapitalismi hüvesid nautima hakkas.

Olgugi, et ta arenes aastatega väga tugevaks ja küpseks kunstnikuks, kes ei kartnud kasutada ehedaid looduslikke värke, julgeid ja tolle aja kohta ehk ka ootamatuid vorme, ei tulnud kaua oodatud edu nii nagu plaanitud. Majanduslangus pitsitas praegusele sarnaselt ka tolleaegsel Prantsusmaal.

Kunstinikuhingega Séraphine'ile lubatud näituste, au, kuulsuse ja suurejoonelise elu ära jäämine tõi naisterahva kiirelt pilvedest alla, ent kahjuks liialt koledal viisil.

Ta toimetati vaimuhaiglasse, kus ta elas oma elupäevade lõpuni.

Lisaks äärmiselt kaunitele kunstitöödele, mida linateoses näha saab, on kokkuvõttes tegemist ka väga kauni filmiga. Maalilisi kaadreid on suutnud operaator Laurent Brunet pikkida filmi ohtralt.

Filmi peaosatäitja Yoland Moreau kehastatud Séraphine'i roll on samuti äärmiselt nauditav. Suurepäraselt on ta saanud hakkama sügava kunstnikunatuuri, tema ekstsentrilisuse kehastamisega.