Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suurinvesteering Audrusse: Miljardite õngitsejat saadab kirju minevik

Hannes Sarv 19. juuni 2009, 00:00

"Ei," kõlab Audru kalafarmi planeeriva ASi Fjordfresh Holding juhatuse liikme Nielseni suust resoluutselt vastuseks küsimusele, kas Pärnus, nende kontori nõupidamisteruumis toimuvat jutuajamist tohib lindistada. Nielseni suviselt lahtisest särgikaelusest paistab kuldse läikega kett, sõrmes suur kuldne sõrmus.

Koosolekuruumi laual on kalafarmi makett - oskuslikult meisterdatud. "Üks selline on jalgpalliväljakusuurune," näitab lisaks Nielsenile vestluses osalev Fjordfresh Holdingu teine juhatuse liige Alar Oppar vaid ühele kalabasseinile paljudest.

Oppar on põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi endine nõunik. Tippametniku kohalt kalakasvanduse projekti vedama suundus ta veidi enam kui aasta eest. Üleminekut varjutab senini uurimise all olev pistiselugu.

Pistiseasja puudutavatest täpsematest kommentaaridest Nielsen ja Oppar kriminaalmenetluse seadustikule viidates keelduvad. Siiski kinnitavad nad oma süütust. "Korralikud inimesed ei anna pistist," kordab Nielsen veel ka hiljem telefoni teel üle.

Nielsen näib kartvat, et käesoleva loo avaldamine seab kalakasvanduse suurprojekti ohtu. Ta kinnitab rohkem kui korra, et tema isiklikult pole Audru kalafarmi taga olev investor. Ja neid, kes on, ta ei avalda - kõiki vajalikke lube projektiga alustamiseks veel ei ole. Investorite avalikustamiseks puudub alus ka seetõttu, et sellekohased kokkulepped investoritega on sõlmimata.

Potentsiaalseid rahastajaid on aga käidud Eestis ametiisikutele tutvustamas. Näiteks Pärnu maavanem Toomas Kivimägi kinnitab kohtumist ühe rahastajaga. "Kohtumisel maavalitsuses esitleti tõepoolest ka ühte võimalikku suurinvestorit ja ma saan öelda vaid nii palju, et tegemist on ühe endise Taani meediamagnaadiga, kes küll enam aktiivselt meediaäris ei osale," ütleb ta.

Taani ärilehe B¸rsen ajakirjanikega koostöös selgub, et tõenäoliselt on selle mehe nimi Karsten Ree, kes müüs mullu sügisel 2,1 miljardi Taani krooni (4,4 miljardi Eesti krooni) eest talle kuulunud Den Bla Avis (DBA) grupi eBayle. Varem Reele kuulunud DBA omab eBayga sarnaseid veebikeskkondi Taanis. Lisaks annab DBA kuulutustelehte välja paberkandjal.

Kui aga Nielsenilt küsida, kas Ree on üks kalafarmi investoritest ka praegu, tuleb vastuseks kindlameelne "ei".

Samuti viitab Nielsen võimalusele, et kui Äripäev loo avaldamisega kannataks, annaks ta meile eksklusiivse info kogu projekti ja selle taga olevate rahastajate kohta.

Nielsen ei soovi tähelepanu. Ta ütleb enne kohtumist, et fotograafi pole mõtet kaasa võtta. Samuti viitab sellele, et pärast sügisest meediakajastust pistise andmise kahtlustuse osas hüppas üks potentsiaalne investor alt ära. Samal ajal väidab, et tema koostööpartnerid on tema varasemast taustast teadlikud.

Põnevaks muutubki Nielseni isik hetkest, kui oleme Taani ärilehe B¸rsen abiga enda käsutusse saanud mõned taanikeelsed ajaleheartiklid 90ndate algusest. Need pärinevad sealsetest väljaannestest Berlingski Tidende ja B.T.

Vanad ajaleheartiklid räägivad meile järgmise loo. 1992. aasta oktoobris mõisteti Nielsenile nelja-aastane vanglakaristus rea majanduskuritegude eest kalandusfirmas Paul Agnar Hanstholm A/S, kus Nielsen oli tegevdirektor. Teda süüdistati kokku ligi 30 miljoni Taani krooni suuruses pettuses.

Lisaks omastas Nielsen ettevõtte vara 5,6 miljoni Taani krooni ulatuses.

1993. aasta juunis põgenes Nielsen vanglast saadud puhkuse ajal. Taani politsei otsis teda seepeale Interpoli abil taga. Pärast ligi aastat jooksus olemist tabati ta 1994. aastal valepassiga Müncheni lennuväljal. Saksamaal oli ta juba selle ajaga uuesti kalandusärisse sukeldunud ja mitmeid firmasid asutanud.

Lisaks varasemale karistusele ähvardas teda lisatrahv selle eest, et ta oli vanglatöötajat noaga ähvardanud. Rahvasuus anti talle ka hüüdnimi Thorben Tusenlapp, Tuhandekroonine Thorben.

"Kõik see ei ole korrektne," märgib Nielsen pärast põgusat süvenemist talle üle laua lükatud artiklite väljatrükkidesse.

Ta jätab täpsustamata, mida konkreetselt silmas peab. Küll uurib, miks kirjutame millestki, mis juhtus nii kauges minevikus ja mille eest on ta juba vastutust kandnud.

Karistuse saamise kohta mainib Nielsen, et oli siis väga noor ja võttis kogu süü enda peale, et kaitsta teisi inimesi. "Mis on juhtunud, see on juhtunud. Ma ei eita oma minevikku," lausub Nielsen hilisemas telefonivestluses. "On liiga palju, mida sa ei tea," lisab ta.

"Mul on puhtad paberid Eestis ja mul on puhtad paberid ka Taanis," viitab Nielsen sellele, et on karistuse vana asja eest juba kandnud.

Möödunud sügisel Eestis avalikuks tulnud pistiseasjas talle süüdistust esitatud ei ole, ehkki ta märgib, et tahab ka selle küsimuse kiirelt lahendada.

"Kui tahad kirjutada, et ma olen kriminaal, siis me lähme kohtusse. Sest ma ei ole," ütleb Nielsen otsustavalt. Ta on mees, kes on kalaäris tegutsenud juba 1980ndatest aastatest. Hiljem telefonis ütleb ta, et tegelikult juba päris varajasest noorusest peale. Sellest ajast Eestis umbes kümmekond aastat.

Thorben Gronkjaer Nielseni ärisidemeid lahti harutades jõuab Venemaa Murmanski linna kohalike poliitikute ning kalapüügikuningateni, keda seostatakse kahtlaste erastamistega.

Nielseni kalaäri on koondunud valdusfirma OÜ Kalmar Union of Scandinavia alla.

1397. aastal Rootsis Kalmari linnas Norra, Rootsi ja Taani kuningakodade vahel sõlmitud Skandinaavia liidu nime kandvasse kontserni kuuluvad kümnekonna töötajaga hulgimüügifirma OÜ Baltic Seafood Pärnu ning selle Venemaal asuv tütar Kola Resurs Ltd. Viimane on Murmanski kalasadama lõunakaidel tegutsev Taani-Vene ettevõte, endise nimega Kapitan.

Kalmar Union of Scandinavia ostis-müüs kala ning kalatooteid ning vahendas kalatöötlemise masinaid 2007. aastal 344 miljoni krooni eest ning sellelt teeniti kasumit 13,7 miljonit krooni, Venemaa tütre arvele jäi sellest vastavalt 146 miljonit ning 13,7 miljonit krooni.

Lisaks omab Kalmar Union of Scandinavia 70protsendilist osalust Eesti osaühingus Murmansk Invest, mille kaudu viivad niidid samuti Venemaale Koola poolsaarel asuvasse samanimelisse, elanike arvult umbes Tallinna suurusesse linna.

Murmansk Investi väiksema poole omanikeks on osaühingu TMT Europe Invest kaudu Viktor Soroka ning Irakly Dzhandzhgava. Esimene on Murmanski linnas tuntud mees, kes ehitas sealset kalasadamat. Dzhandzhgavat teatakse kui Kola Resursi peadirektorit.

Soroka poeg Sergei oli pikki aastaid Murmanski linnavolikogu esimees. Eelmise aasta septembris astus ta ootamatult esimehe kohalt tagasi ning kevadistel valimistel jäi üldse volikogu ukse taha. Küll mahtus ta jätkuvalt aprillis internetilehe www.promurman.ru koostatud 50 mõjukaima Murmanski oblasti poliitiku nimekirja.

Vene ajakirjanduses jookseb Sergei Soroka nimi läbi nende kohalike poliitikute ja ametnike hulgast, keda kahtlustatakse linnavara erastamise kahtlaste skeemide abil rikastumises.

Samuti viidatakse Sergei Soroka sidemetele kunagise Murmanski kriminaalse autoriteedi Andrei Gorðkoviga, kelle nime kohtab aastaid tagasi toimunud kohaliku telekanali TV-21 direktori Dmitri Ðvetði tapmist kajastanud artiklitest.

Gorðkov on üritanud saada ka Murmanski linnapeaks ning telekanal TV-21 on meest süüdistanud oma ajakirjaniku ähvardamises.

Gorðkov ise süüdistas aga ajakirjanikku laimamises. Paar aastat tagasi lahkus Gorðkov Venemaalt ja peaks nüüd elama Tðehhis.

Nielseni firma Kalmar Union of Scandinavia andis 2007. aasta aruande kohaselt 161 miljonit krooni laenu Küprosel registreeritud firmale I.C.M. Fish Trading Ltd, mis omakorda oli aastatel 2006-2008 Murmanski firma Protein 10protsendiline omanik. Ülejäänud osalus oli Sergei Soroka naise Nadeþda nimel.

Viktor Sorokal on Eestis veel osalus osaühingus Murmansk Realestate Invest, millel majandustegevust ei ole. Ettevõtte juhatuse liige on Marko Saareke, kes kuulub ka paari teise osaühingu juhatusse, mida kontrollivad Viktor Soroka ja/või Thorben Gronkjaer Nielsen.

Audrusse kalafarmi rajava ASi Fjordfresh Holding aktsiad vahetasid aga selle aasta alguses omanikku, uus omanik on Norras Trondheimis asuv Transatlantic Partners AS, mille taga on firmade kaudu Terje Korsnes ja Richard Stien. Stien on Norra kalandusettevõtte Nordic Group tegevjuht, Korsnes majandab sama ettevõtte tegevust Ameerika Ühendriikides. Lisaks on Korsnes Norra aukonsul Ühendriikides Massachusettsi osariigis.

Audru kalafarmi projektist on räägitud Eesti meedias aastaid. Maikuu lõpul ütles Alar Oppar Pärnu Postimehele, et juulis läheb ehituseks ning esimest toodangut saab juba sügisel. See ei tundu realistlik. Ühe Taani kalakasvatajalt saadud info järgi kasvab koha marjast müügikõlbulikuks 13 kuud.

Kalafarmi mastaapidest annab aimu Nielseni ja Oppari poolt väljakäidud aastatoodang 80 000 tonni kala. Sellise hulga kala kasvatamiseks kulub aastas ligi 5 miljardit krooni.

Audru kalafarmi rajajaid Thorben Nielsenit ja Alar Opparit siduv pistiseskandaal sai alguse septembris, kui juhtumi tõttu kuulati üle mõlemad mehed. Uurimine on praegu pooleli ja prokuratuur ei olnud nõus seda juhtumit kommenteerima.

Alljärgnev on pandud kirja peamiselt Thorben Nileseni kirjalikult saadetud selgitusest Äripäevale.

Uurimisega seoses hoiti Nielsenit 72 tundi vahi all. Lisaks otsis kaitsepolitsei kohe uurimise alguses läbi Fjordfresh Holdingu kontori, Alar Opparile kuuluva korteri Tallinnas, maakodu Peri külas Põlvamaal.

Samuti E-Piima juhi Jaanus Murakase kodu Koerus ja kontor Järva-Jaanis. Murakas kuulub Audru kalafarmi rajava firma FjordFresh Holding nõukogusse.

Pistiseasja kahtlustuse sisuks on 2008. aasta esimeses kvartalis toimunud rahaülekanded. Sel ajal töötas Oppar veel põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi nõunikuna.

Veebruaris ja märtsis 2008 toimunud ülekannetega laekus kõigepealt Oppari arvele Nielsenilt 400 000 krooni. See oli asjaosaliste endi väitel laen, mille Oppar aprilli alguses tagasi kandis. Märtsi lõpus aga laekus Opparile kuuluva firma Visand OÜ arvele 531 000 krooni ASilt Fjrodfresh Holding.

Oppar jääb kindlaks varem väljaöeldule. Tema sõnul oli tegemist kokkuleppega, et Nielseni juurde tööle asudes saab ta kolme kuu palga ette. Ministeeriumist ta aga õigeaegselt minema ei saanud, kuna tööandja hoidis teda veel mõne aja kinni. Samuti on Oppari sõnul alusetu väide, et tal oli ligipääs Euroopa Liidu kalandusmeetmetest saadava raha suunamisele.

Nielsen vihjab, et pistiseasja uurimine võis alguse saada eelnevast kohtuasjast.

Märtsis 2008 lõpetati Tallinna ringkonnakohtus kokkuleppega juhtum, mille andis politseile uurida Nielsen ise. Tema endine koostööpartner Andrus Sukles võltsis süüdistuse kohaselt tema allkirja ja omastas ebaseaduslikult üle miljoni krooni Nielsenile kuuluva ettevõtte Baltic Seafood Pärnu OÜ raha. Ringkonnakohtus sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi Sukles rahasumma tagastama.

Prokuratuur praegu käimasoleva pistiseasja uurimise kohta ühtki kommentaari ei anna. Millal ja kas üldse jõuab juhtum ametliku süüdistuseni, pole teada.

Sotsiaalministrite Maret Maripuu ja Hanno Pevkuri reformierakondlasest nõuniku Anders Tsahkna ning Tallinna abilinnapea Taavi Aasa keskerakondlasest nõuniku Ivo Parbuse kinnipidamistele ning korruptsioonikahtlustele eelnes mullu sügisel Isamaa ja Res Publika Liidu liikme, põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi nõuniku Alar Oppari pistisekahtlus.

Oppar on IRLis noor tegija. Ta liitus erakonnaga kolm aastat tagasi. Varem toetas sotside maailmavaadet.

1974. aastal sündinud Oppar on töötanud maksu- ja ettevõtluskonsultandina, toiduainetööstuse valdkonnas müügispetsialisti, arendus- ja ekspordijuhina.

Aastatel 2000-2001 oli ta Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees ning aastatel 1998-2002 Eesti Linaliidu esimees.

2007-2008 kevadeni töötas põllumajandusministeeriumis, kus ta nõustas minister Helir-Valdor Seederit põllumajanduse, maaelu arendamise ja toiduainetööstuse valdkonnas.

Läinud kevadel asus vedama Audru kalafarmi projekti. Pistisekahtlus on seotud rahasummaga, mis laekus Nielsenilt Oppari kontole ministeeriumis töötamise ajal.

Jaanus Murakas, E-Piima juht, ASi Fjordfresh Holding nõukogu liige
Thorben Nielseni varasemast karistust ma ei teaega tahagi teada. Ma olen väsinud sellest vastandumise Eestist, katsuge näha midagi, mis on head. Mina usun sellesse projekti.

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister
Audru kalafarmi osas ei ole mul ühest ja lõplikku arvamust. Olen projektist üldjoontes teadlik ning omanikud-ettevõtjad on korra käinud oma plaane ka ministeeriumis tutvustamas. Kindlasti sooviksin, et projekt õnnestuks. Seal kavatsetakse kasutada väga innovaatilisi lahendusi. Teisalt tekitab küsimusi selle asja mastaapsus, kas projekt on teostatav, aga seda ei oska ma hinnata.

Eesti riigilt pole nad taotlenud ega ka saanud toetusi. Kalandusfondi maht moodustab väga väikese osa, võrreldes nende poolt plaanitud investeeringutega. Praeguste reeglite järgi poleks nad ka abikõlbulikud. Ma ei näe konksu, millega nad saaksid avalikku raha välja tõmmata.

Pistiseasja uurimise hetkeseisu ma ei tea. Mingit Oppari pikka kinnihoidmist, pärast lahkumisavalduse esitamist, ministeeriumis ei olnud. Kuu aega, mis seaduse järgi on võimalik, teda siin hoidsime, et ta saaks asjad ära lõpetada.

Rahalaekumisest tema uuest töökohast ei tea ma midagi, sellest meil Oppariga juttu polnud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:08
Otsi:

Ava täpsem otsing