Arvamus: Saksamaa läheb eelarvetasakaalu nõudega liiale

22. juuni 2009, 11:04

Ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang
Münchau kritiseerib oma tänases kolumnis Saksamaa hiljutist otsust sätestada
tasakaalus eelarve nõue Saksamaa konstitutsioonis.

Münchau hinnangul on see samm „majanduslikult kirjaoskamatu“ ning näide sellest, kuidas üks euroala riik on teinud kõiki mõjutava poliitilise otsuse teistega konsulteerimata. „See on unilateraalne käitumine kõige äärmuslikumas vormis,“ kritiseerib Münchau.

Defitsiit, mis ületab 0,35% SKPst on Saksmaal hiljuti langetatud otsuse järgi alates 2016. aastast illegaalne. Alates 2020. aastast ei tohi liidumaade eelarved enam üldse defitsiidis olla. Erineval euro aluseks olevast stabiilsuspaketist, mille nõuetest esilagu mööda vangerdati, siis neid pehmendati ja lõpuks ignoreeriti, ei kao see ühepoolne konstitutsiooniline seadus kuhugi. Järgmised 20 või 30 aastat on eelarvedefitsiidi vähendamine Saksamaa jaoks tähtsuselt esimene, teine ja kolmas prioriteet, kirjutab Münchau.

Münchau näeb ohtu, et sellise otsusega võimendab Saksmaa majanduse langusfaasis eelarvekärbetega langust veelgi. Seatud eesmärgi saavutamiseks peab Saksamaa hakkama strukturaalset defitsiiti kärpima hiljemalt 2011. aastal. On suur oht, et eelarve kärpimise ajakava langeb kokku perioodiga, kus majandus vajaks tegelikult eelarvest täiendavat stimuleerimist. Praegu on majanduses veel palju ebakindlust – pankrottide arv kasvab ja pangad on karmistamas laenutingimusi. „Ma ei näe, kuidas Saksamaa sellises keskkonnas majanduse jõudsalt kasvama saab – isegi mitte 2011. aastal,“ kirjutab Münchau.

Võib ka paremini minna – Saksamaa majanduskasv taastub 2011. aastal kriisieelsel tasemel ja defitsiidi kärpimine algab majanduse tõusufaasis. Ent nii üks kui teine stsenaarium on Münchau arvates laiemalt võttes väga halb eurotsoonile. Esimese stsenaariumi korral paneks Saksamaa kogu euroala majanduse terveks põlvkonnaks kiratsema. Teisel juhul muutuvad majanduslikud ja poliitilised pinged euroalal väljakannatamatuks. Viimased 25 aastat on Prantsusmaa enam-vähem järginud Saksamaa eeskuju, kuid defitsiidi vähendamine ei ole ega saa olema Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy prioriteet, kirjutab Münchau. Pigem on ta kuulanud nõuandeid, et defitsiit pole oluline, ning keskendunud eelkõige strukturaalsetele reformidele.

Eelarvedefitsiidid ja võlakoormad on valuutaliidus tähtsad, kuid null-defitsiit pole ei vajalik ega soovitav, kirjutab Münchau, kes lisab, et pole oma üllatuseks euroalalt Saksamaa käitumise peale valjuhäälset protesti kuulnud. Saksamaa on nii olulise otsuse teinud teistega konsulteerimata.

Münchau sõnul ei ole Saksamaa otsuse taga mitte niivõrd majanduslikud kaalutlused – Münchau nimetab seda isegi „majanduslikult kirjaoskamatuks“ käiguks – kui populism. Tavaline sakslane ei käsitle võlga majanduslikus tähenduses, vaid võlg on moraali küsimus. Võlgu püütakse vältida iga hinna eest, isegi kui raha kasutada näiteks ettevõtte käivitamiseks. Finantskriis on sakslaste silmis eelkõige anglosaksi kapitalismi moraalne pankrot. Seega pole tasakaalus eelarve seadusel palju pistmist majandusega. See on moraalne ristisõda, mis on viimane asi, mida Saksmaa, euroala ja kogu maailma majandus praegu vajavad, kritiseerib Münchau.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. June 2009, 11:15
Otsi:

Ava täpsem otsing