Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jackson suri ja koos temaga äärepealt internet

29. juuni 2009, 12:54

Kui palju inimesi on vaja, et hävitada
internet? 25. juunil selgus, et vaid üks, kui tegemist on Michael
Jacksoniga.

"Osal Google Newsi kasutajatel oli raskusi Michael Jacksoniga seotud otsingutulemuste lugemiseks," selgitas Google'i kõneisik. Google'i statistika näitas, et Jacksoni uudis oli lausa "vulkaaniline", kirjutas CNN.

Kui ühed veebisaidid kokku kukkusid, siis tormasid kasutajad järgmistele. TechCrunch teatas, et TMZ, mis uudisega esimesena välja tuli, jooksis mitmeid kordi kokku, seejärel suundusid lugejad Perez Hiltoni blogisse, mis samuti võitles suure lugejate hulgaga.

Google Trendi statistika Jacksoni surma uudise kohta Google Trendi statistika Jacksoni surma uudise kohtaCNNi teatel kasvas neil lugejate arv viiekordseks ainult tunniga, saades 20 miljonit lehekülje vaatamist. Twitter kukkus kokku ning kasutajad võisid näha n-ö ebaõnnestumise vaalasid ehk ikoone, mida veebileht kasutab veateadete jaoks. Twitter pidi ajutiselt blokeerima otsingusüsteemi ja statistika.

Wikipedia nägi närvilist sagimist, kui vähem kui 24 tunni jooksul tehti Jacksoni kandesse pea 500 muudatust. Ja mingil hetkel oli Wikipedia ka ülekoormatud.

Esimene popstaari surma kinnitanud uudisteväljaanne The Los Angeles Times kannatas katkestuse käes. Ka AOLi suhtlustarkvara teenus sai löögi ning oli 40 minutit rivist väljas. "Täna oli erakordne moment interneti ajaloos. Me ei ole midagi sellist enne näinud võttes arvesse rikete ulatust ja sügavust," teatas AOL.

Mobiili-internet tegi ajalugu

AOLi konsultant Regina Lewis ütles, et kuigi numbreid veel pole, siis peaks 25. juuni olema ajalooline verstapostmobiilse interneti kasutajate numbris.
"See võib olla mobiilinduse suurimaid hetki ajaloos," märkis ta. Kuigi Jacksoni surmale reageeringu ulatus võib olla pretsedenditu, siis reageeringu muster ei olnud.

"Sotsiaalsete võrgustike tekkega on näha sarnast reaktsiooni, mida näeme kuulsuste surma ümber. Esiteks, inimesed nõuavad viimased uudised, teiseks, nad jagavad neid. Ning järgmine aste on lugupidamisavaldused, mida on hästi näha videolehtedel. Ja näiteks Michael Jacksoni ja Farah Fawcetti surma puhul oli näha, et inimesed nägid palju vaeva piltide ja videotega," selgitas Lewis.

Reede hommikuks said uudistelehed juba lugejate vooga hakkama, kuid Jacksoni fännilehekülg mjfanclub.net töötas endiselt loiult.

Pöörased kuulujutud

Iga uue uudisnupsuga Jacksoni surmaga kohta käivitus midagi, mis kogu aeg toitis meeletust ning sellega koos tekkisid ka kuulujutud, mis tõmbasid sündmustesse ka kuulsusi, kes sugugi popikuninga surmaga polnud seotud.

Üks Wikipedia tembutaja kirjutas, et Jacksoni mõrvas jõhkralt tema vend Tito, kes kägistas popikooni mikrofonijuhtmega. Lisaks tekkis ka kuulujutt, et filmistaar Jeff Goldblum on alla kukkunud kaljult Uus-Meremaal viimastel filmivõtetel. Goldblumi esindaja kinnitas, et näitlejaga on kõik korras ja ta on Los Angelesis.

Samal ajal levis ka jutt, et Harrison Ford kukkus jahilt merre Lõuna-Prantsusmaal. Veebileht snopes.com, mis teeb lõppu kuulujuttudele, keelepeksule ja linnalegendidele, teatas, et süüdlane oli antud juhul veebileht, mis lubab kasutajatel sisestada kuulsuste nimesid ja samal ajal ka väljamõeldud lugusid.

Mingis mõttes oli hulluse tekkimine arusaadav, Jacksoni surma teade tuli vaid mõned tunnid pärast 1970ndate ikooni Farah Fawcetti surma. Paljud veebikasutajad oli šokis uudistest ja küsisid, mis võib juhtuda järgmiseks. See oli viljakas pinnas igasuguste kuulujuttude tekkeks ja võimaluseks, et neid ka levitatakse ja usutakse.

Professionaalse meedia vajadus olla esimene uudiste avaldamises vaid lisas tõepärasust libauudistele, sest mõne sellise uudise avaldamine muudab usutavamaks teatud fakti. Näiteks osad uudistekanalid avaldasid Goldblumi surma fakti pähe. Ja kogu seda protsessi muidugi kiirustab takka kogu internet.

Muidugi on olemas ka mõttetera, et kuulsused surevad kolmekaupa. Seda kinnitas moelooja Gianni Versace'i, printsess Diana ja ema Teresa surm suvel 1997.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. July 2009, 18:43
Otsi:

Ava täpsem otsing