Prantslased sisenevad Nord Streami projekti

29. juuni 2009, 12:50

Sel nädalal peavad Gazprom ja Prantsuse
gaasimonopol GDF Suez läbirääkimisi, leppimaks kokku prantslaste osaluses
gaasijuhtmes Nord Stream. Gazpromi huvi on vastu saada osalus Prantsuse
gaasituru ettevõtetes.

Ilmselt saab GDF Suez üheksa protsenti Nord Stream AG aktsiatest, kirjutas täna Kommersant. Eeldusega, et prantslaste osaluse suurus ja tingimused tulevad sarnased Hollandi Gasuniega, esines reedel Gazpromi asejuht Aleksandr Medvedev. GDF Suez soovib ajalehe andmeil täiendavaid gaasikoguseid Prantsusmaa elektrijaamade tarbeks ning kohta Nord Streami direktorite nõukogus.

Gazprom on sooviga nõus, kui saab sama suure osaluse GDF Suezi gaasi veeldamise tehastes või taasgaasistamise terminalides. Tehingu teostumisel väheneks Saksa E.ON ja BASF osalus Nord Streamis mõlemal 20 protsendilt 15,5-le, Gazprom säilitaks 51%. Möödunud aastal omandas 9% osaluse Hollandi Gasunie, loovutades Gazpromile 9% Hollandi-Suurbritannia vahelisest gaasijuhtmest Balgzand Bacton Line ja õiguse kasutada oma transpordivõimsusi Hollandis.

Ajalehe allika teatel tahavad prantslased tarnemahtu juurde ning seejuures pole peamine, kas see liigub läbi Nord Streami. Samuti ei tahtvat GDF Suez lihtsalt kohta nõukogus, vaid vetoõigust suurte tehingute ja strateegiliste küsimuste puhul. Millisest summast algavad suured tehingud ja kui palju on juurde soovitud tarnemaht, allikas ei täpsustanud.

Nii Gazpromi allikate kui analüütikute sõnul on pääs Prantsusmaa siseturule väga keeruline, kuna see on peaaegu kõigile välistegijatele suletud. Lihtsamini tuleks küsimuse alla GDF Suezi gaasi veeldamis- ja gaasistamisvõimsuste osalused Nigeerias, Alþeerias, Egiptuses, Kataris, Norras, Indias ning Trinidadis ja Tobagos.

Prantsuse gaasimonopoli GDF Suez eelmise aasta käive oli 83,1 miljardit eurot, puhaskasum 6,5 miljardit. Riigi osalus ettevõttes on 35,6%.

Küsitletud analüütikud viitasid peale Prantsuse siseturu ka Gazpromi huvile USA turu vastu, kuhu otse ligipääs on takistatud, GDF Suez kaudu aga võiks olla võimalik. Kummagi osapoole pressiteenistuste teatel nad läbirääkimiste käiku ei kommenteeri. Troika Dialogi analüütiku Valeri Nesterovi sõnul muudab neljanda Euroopa osalise lisandumine tõenäolisemaks Nord Streami teise 27,5 miljardi kuupmeetri võimsusega juhtmeharu rajamise.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. June 2009, 12:30
Otsi:

Ava täpsem otsing